Mis siis nüüd?

Mis siis nüüd? Miks see blogipisik jälle on peale tulnud?

Noh, kaks põhjust.

Esiteks (cue Rocky treeningmontaaži theme) oleks vaja trenni teha. Minu haridus ja muidu oskused ka kardetavasti tingivad, et tulevases elus tuleb ühel või teisel kujul kirjutamisega läbi ajada. Ja kirjutamisega on nagu peaaegu kõigi teiste asjadega – kui trenni ei tee, lähed ropult rooste. Seega eesmärk oleks igast päevast 1-2 tundi kirjutamise jaoks kõrvale panna, et jälle rütmi sisse saada.

Teiseks on see, et oma diasporaalisi huvisid ja mõtteid kusagile maha saada. Viimastest aastatest on ausalt öeldes jäänud selline tunne, et ei teagi, mida ma siis nüüd mõtlesin ja arvasin. Vanasti sai kirjutatud nagu rohkem e-kirju (heh, vanasti), aga tänapäeval pole seda ka, ainult üks instant messaging, millest nagu läbivat väärtust on raske leida. Nii et mingit ajaloolisuse jäädvustamise mõtet kannab see üritus ka.

Eelnevast tulenevalt on plaan kirjutada:
- kiiresti ehk väikeste parandustega ja rohkem stream-of-conciousness tüüpi asju
- siiralt ehk neid emotsioone-mõtteid, mis seest tulevad, kindlasti eelmise kolme päeva omadega täiesti vastuollu minevaid
- tüütus, ülemetaforiseerivas, üleallitereerivas, ülelauseidpikendavas ja üleinglisekeelseidväljendeidkasutavas stiilis.

Ja kui see kahe päeva-nädala-kuu pärast pooleli jääb, siis ma ütlen, et nii oligi plaanis.