Uskumatu irooniapuudus Edgar Savisaarelt. Või metairoonia?

Savisaar oma blogis 28. aprillil:

Näib nii, et tegemist pole ministeeriumi oma algatusega vaid täiesti selge poliitilise surve avaldamisega. Võimalik, et selle taga on poliitikud, mitte ametnikud. Täidetakse poliitilist tellimust. /…/ Millele see viitab? Eks ikka sellele, et enam kui 10 aastat katkematult võimul olnud partei ning tema enam kui 5 aastat võimu nautinud peaminister on jõudnud selle loogilise tulemuseni, milleni on nii tihti ajaloos varem jõudnud nende eelkäijad, kel on õnnestunud võim haarata pikemaks ajaks – oma võimu soovitakse nüüd põlistada. /…/ Oleme omalt poolt valmis tegema kõik, et kindlustada NO-teatrile vabadus oma ürituse läbiviimisel. Kui riik neilt rahad ära võtab, pöördugu Tallinna linna poole,  oleme varem kultuuri toetanud ja leiame ka nüüd selleks võimalusi. Erinevalt riigist, kel näpud on põhjas juba teist aastat, on meie eelarve ka tänavu ülejäägiga. Oleme mõistlikult majandanud, linnakassa on plussis.

Ühtne Eesti pärast etendust:

Üllatuseks oli ka see, et meie populismi määr jäi võrreldes tänaste Eesti poliitikutega alla igasugust arvestust. Arvasime, et meie plakatid ning esimesed sõnumid on piisavalt grotesksed, et saadaks koheselt aru, kuivõrd ülevõimendatult populistlik “Ühtne Eesti” on. Olime naiivsed. Kui lubasime kõigile 30 000 emapalka, siis nädala pärast ütles Reformierakond, et emapalga ülempiir tuleks tõsta 60 000ni. Olles tulnud välja võrdlemisi natslike plakatitega, trumpas Keskerakond oma täiesti haige kampaaniaga meid mitmekordselt üle. Selle finaaliks oli Edgar Savisaare blogipostitus, kus ta käskis hoida käed eemal Ühtsest Eestist. Kuid, Edgar Savisaar – see kehtib ka sinu enda kohta.

Savisaar oma blogis eile

Ühtne Eesti näitas valitsevale parempopulismile koha kätte. Tegemist oli julge kodanikupositsiooniga – paremerakondi kritiseeriti etendusel, milleks saadi raha riigieelarvest. Loodan, et loomeinimesi nende julguse eest ei karistata, nt “riigi eelarvepositsiooni parandamise” sildi all ning “euro nimel”.Paremerakondade populism on tõesti ületanud taluvuse piirid. Ansipi ja Laari valitsus ei kaasa ühiskonda otsuste langetamisse. Otsuseid tehakse tagatubades. Inimeste, ettevõtjate, teadlaste sõna ei maksa.

P.S. Kui ma täispaljastatuse huvides ütlen, et No tegevjuht Kaarel Oja elas minuga tartus ühes korteris, kas te siis usute, et ma ei tee seda selleks, et tähtsam tunduda?