Mille eest on meie põlvkonnal võidelda?

Veikko kirjutas üleeilse Lehtsaare-loo alla sellise kommentaari (Veikko töötab Eesti saatkonnas Viinis):

Ma Euroopa haige mehega nendiks vaid, et meil siin Viinis vaieldakse näiteks selle üle, kas U-bahn peaks käima hommikul kella kaheni, neljani või 24/7. Mis ma sellega öelda tahan- tundub, et elu Eesti hakkab, tõepoolest, jõudma sellisesse faasi, kus olulised otsused tehtud, kaklused peetud ja Siim Kallase 10 mljonit USD-i leitud. Nüüd jääb aega tegeleda tõsiste küsimustega, nagu homoabielud ja muud post-modernsed väärtused.

Ma ise mõtlesin sama mõtet siis, kui ma lugesin Mart Laari juubeliartiklit (kahjuks Postimees+), kus ta kirjutas, et tema eesmärk on olnud kindlustada, et 1940. aasta kunagi ei korduks. Ja et viimase 20 aastaga – iseseisvus, majandusreformid, EL, NATO jne jne on sellel teel päris kaugele käidud. Tõsi. Ja eks me selle suure eesmärgi nimel muidugi tegutseme kõik koos edasi, rõhutame ikka kõnedes et iseseisvus ei tule iseenesest, tõstame kaitsekulutusi, umbusaldame kindluse mõttes kõike idast tulevat ja seome ennast nii paljude läänepoolsete organisatsioonidega kui võimalik (case in point: OECD ja euro sel nädalal). Aga see kõik on ikkagi Laari põlvkonna teene. Ja sellega võrreldes on need asjad, mis meie põlvkonnal võitluseks alles jäänud on paratamatult “postmodernsed” ehk siis sellised, et aeg-ajalt tundub, et täitsa mõttetu värk.

See kõik on muidugi vana jutt, et Eesti poliitikas pole suuri eesmärke, mille poole püüelda ja visiooni. Mäletate, Reformierakond pakkus uuteks eesmärkideks välja, et Euroopa viie jõukama riigi hulka (15 aastaga või mitte) ja iive positiivseks. Mis vähemalt selles mõttes on toredad, et tekitasid diskussiooni ja inimesed neid teadsid – mu meelest teised erakonnad on ka püüdnud omi eesmärke seada, aga need pole kusagile jõudnud.

Aga sellisteks võitlemist nõudvateks eesmärkideks need ei sobi, sest ei laste sünni ega suurema jõukuse vastu pole otseselt keegi. Mis te arvate, mis need asjad võiksid olla, mille eest meie saaksime seista nii, et pärast oleks uhke? See geipartnerluse ja üldse geide õiguste asi võiks mumeelest olla  üks neist seepärast, et

a) see on (vähemalt mulle) moraalselt väga selge küsimus, kus on õige ja vale vastus
b) sellele on olemas selge vastasseis, mis avaldus näiteks Leedu geiparaadil (ja ma kohe mõtlesin, et kahju, et mind seal ei olnud)
c) ma arvan, et 30 aasta pärast tagasi vaadates on kõigil selge, et see oli õige asi

Aga mis veel? Globaalne soojenemine? Loomade õigused? Hääletamisea alandamine? Kanepi legaliseerimine?

Mis te pakute?

TBC

Bookmark and Share
This entry was posted in Poliitika ja majandus. Bookmark the permalink. Both comments and trackbacks are currently closed.

One Comment

  1. Posted May 14, 2010 at 15:35 | Permalink