Müügimaksu riiklik keelamine on 90% sigadus

Ma olen nüüd enam-vähem kõik läbi lugenud, mis müügimaksust kirjutatakse ja ma tunnen, et omaarust mõistliku inimesena ma ei saa selle riikliku ärakeelamist toetada. Sest otsuse motivatsioon on 45% populistliku tahet olla maksude alandamise poolt ja 45% sama populistliku tahet Savisaarele turpi sõita. Ja heal juhul 10% pikaajalise perspektiivi soovi saada Tallinna rahaasjad korda.

Alustame Savisaarele advokaadi rollis. Reformierakonna ning IRLi noored-vihased esindajad Tallinna opositsioonis on pidevalt rääkinud sellest, et Tallinnal on defitsiidis eelarve ja selle seisu tuleb parandada. Ja sama hingetõmbega on räägitud, et kui nemad oleks võimul, küll siis oleks vähem kärpeid lasteaedade eelarvetes ja vähendataks maamaksu. Ja muidugi ei kehtestataks sellise sisuga müügimaksu. Aga need kaks asja on omavahel selges vastuolus! Kui linnaeelarve tulude tasakaalu on vaja parandada, siis tuleb selleks kasutada nii kulude kärpimist kui ka tulude tõstmist, selleks aga KOVl paraku peale müügi- ja paadimaksu eriti rohkem võimalusi ei ole. Rahandusminister ja ka opostitsiooni esindajad on tunnistanud, eelarve tulude tõstmine on midagi, mida linnavalitsus peaks kaaluma.

Muidugi apelleeritakse müügimaksu puhul (stiilinäide Margus Tsahknalt) taas kord Tallinna kõrgetele propagandakuludele ja öeldakse, et Kapten Tenkeši asemel võiks teha midagi muud.  Ma ise ka ei poolda kulutamist Tallinna televisioonile, aga isegi pealiskaudsel mõtlemisel on selge, et need ei ole võrreldavad numbrid. Ja jällegi, riigitüüri juurest on hea selliseid ettekirjutusi teha, seal on võimalik ka neljapäevase etteteatamisega käibemaksu tõsta. Ma arvan, et kui sügiseste valimiste tulemused olnuks teistsugused, ei oleks väga ebatõenäoline, et ka Reformi-IRLi-sotside koalitsioon oleks müügimaksu kehtestanud.

Teine pool etteheidetest seostub sellega nagu oleks müügimaks mingisugune tohutu ahistamine. Mõned näited:

Keit Pentus: Kui riik näeb, et üks omavalitsus sülitab kõrge kaarega oma ettevõtjate (ja sealt kaudu ka kõigi tarbijate) krae vahele ja võtab vastu otsuseid, mille mõju ulatub kaugele üle selle omavalitsuse piiri, siis mida peaks tegema?

Margus Tsahkna: Jutt kohalike omavalitsuste autonoomiast on tore, aga kui seda kasutatakse oma enda inimeste ja maksumaksjate totaalseks ahistamiseks, siis on riigi ülesanne sekkuda.

Kes tahab maksu maksta?

Siin on ilus pilt, mis seletab, miks eriti paremerakonnad varmalt selliste väidete taha hüppavad – maksude maksmine on alati ebapopulaarne. Aga selle väitega saevad need erakonnad oksa, millel nad ise kaks aastat istunud on – Eesti maksukoormus on koalitsiooni võimule tulekust saadik läbi aktsiiside ja varem viidatud käibemaksu tõusu tõttu ainult üles läinud. Kusjuures iseenesest on see hea – eelarvepositsiooni parandamine ja maksutõusud on viinud selleni, et me saame järgmisest aastast kasutusele euro ja riigi rahandus on heas korras. Aga sellises seisus Keskerakonnale maksutõusu, maksudega mängimist ja majanduskliima halvendamist ette heita on uskumatult silmakirjalik. Sest müügimaks on seni olnud seadustesse sisse kirjutatud ja selle kehtestamine ongi antud kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Ma eraldi tahaks välja tuua veel praeguse aktsiooni ajastust. Selge, et idee müügimaks riigi tasandil ära kaotada ei tulnud Pentusele-Tsahknale uitmõttena eile. Müügimaksu keelamise seaduse väljatoomine oli ajastatud ajale, mil see kehtima hakkamise tõttu meedias kõige rohkem tähelepanu saab ja seega maksimaalset mõju omab. Aga kodanike-ettevõtjate suhtes on see käitumine muidugi küüniline – selliste asjade puhul võiks olla ikkagi võimalikult palju ettevalmistusaega.

Kokkuvõttes: kogu see lugu jätab ikka väga viletsa maitse suhu. Riigikogu võiks ju ka vastu võtta seaduse, et linnapeaks ei tohiks Eestis olla mees, kelle kehakaal ületab 100 kilo ja initsiaalid on E.S. Ja see oleks iseenesest seaduslik ja nende valijate hulgas maru populaarne, aga nõme ikkagi.

Okei, ma ühe pehmendava asjaolu lisaksin siia juurde, et väga NO99ks ära ei läheks. Poliitika paratamatult on selline, et osa asju, mida tuleb teha ei ole liiga meeldivad. Opositsioon PEAB täna huiama valitsuse kallal töötuse teemal, hoolimata sellest, et ehk saadakse ka isegi aru, et valitsuse käed kulutuste tegemisel on seotud. Ja Tallinna opositsioon ka PEAB püüdma linnavalitsuse elu võimalikult raskeks teha. Ja kui mõelda pikas perspektiivis, siis ehk on võimalik ennast veenda, et tänane populistlik otsus paneb Tallinna olukorda, kus nad ikkagi peavad oma kulusid rohkem kärpima. Aga mõistlike inimeste roll selles mängus on ometigi just sellistele üheksakümneprotsendilistele sigadustele tähelepanu juhtida.

Bookmark and Share
This entry was posted in Poliitika ja majandus and tagged , , , . Bookmark the permalink. Both comments and trackbacks are currently closed.

One Comment

  1. Aare
    Posted June 1, 2010 at 23:40 | Permalink

    Võibolla see saab vähemalt põhjuseks, et lõpuks ometi hakata tõsisemalt rääkima automaksu kehtestamisest. See iseenesest ka muidugi ei sobi hästi kohalikuks maksuks, vaid peaks olema pigem riiklik, nii et äkki võetakse see võimalus ka kov-idel käest ära.

    Aga see kohalike omavalitsuste finantsautonoomia küsimus võiks kerkida oluliseks analüüsiteemaks, eriti arvestades hiljutist Riigikohtu lahendit, mis kogu omavalitsuste rahastamise korralduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistas. Täitsa huvita oleks kuulda, et mida rahandusministeeriumis sel teemal arutatud on.

    Sellised ärapanemise stiilis algatused muidugi ei näita, et kellelgi reaalne soov midagi arutada või analüüsida oleks…