Vastuoluline pealkiri, ah?
Ühesõnaga lugesin läbi:
Lehe pri.ee priiks
Avaliku kirja peaministrile selle kohta, et domeenireform on ebaõnnestunud
Eesti Interneti Sihtasutuse juhi vastused Delfi online intervjuule.
Ja mulje, mis mulle jäi, on siiski see, et see uus domeenikord ei ole täiesti ebamõistlik. Nagu ma aru saan, on üldine idee, nagu ikka, selles, et tasuta lõunaid pole olemas, aga kui nad on juba riigieelarvesse sisse kirjutatud, siis nende äravõtmine põhjustab ikka pahameelt. Ehk siis seni on kulud tasuta jagatud domeenide haldamiseks (igale ettevõttele MTÜle tasuta .ee, eraisikutele tasuta pri.ee) riigieelarvest kinni makstud. Marek-Andres Kauts seletab:
Peaasjalikult .pri.ee domeeni all ajaveebide pidajate poolt on välja käidud soov, et .pri.ee domeen võiks olla tasuta. Pri.ee all on registreerinud küll hulk ajaveebe, kuid samas on seal ka terve hulk kommertssaite, sealhulgas täiskasvanute lehekülgi, mis tähendab, et tegelikkuses ei erine .pri.ee ka registreerijate poolest oluliselt .ee domeenist. pri.ee ja .ee domeenide haldamise kulud on võrdsed. Ka seni ei ole .pri.ee domeen olnud tasuta, vaid selle kulud on olnud võrdsed .ee domeeni haldamise kuludega ja need on makstud kinni riigieelarvest. Riigieelarvest enam domeenindust ei doteerita ja tasuta pri.ee domeeni tähendab seda, et selle maksavad kinni kõik teised .ee domeenide registreerijad.
Ehk siis kui me jätame alles tasuta pri.ee, tähendab see tõenäoliselt seda, et kõigil internetiinimestel tekib oluline mots endale (ja mitte ainult eraisiklikuks kasutamiseks) tasuta domeen soetada – eriti kui .ee eest tuleb rohkem maksta. See viiks pikas perspektiivis ilmselt probleemideni – ettevõtted liiguksid mitte rohkem .ee poole, vaid just rohkem pri.ee’ks ja keegi peaks seal politseinikuks hakkama ja valvet pidama.
Nii et ma kardan, et kuigi inimlikult on arusaadav, et seni tasuta olnud pri.ee lehtede omanikel – eriti kui neil on seal oma isiklik blogi – on põhjendatud ootus, et see aadress jääb neile tasuta, siis lõpuks peaks keegi selle ürituse siiski kinni maksma.
Teine asi, mille üle võrdlemisi palju kurdetakse, ongi .ee domeeni suht kallis hind. Siin on need avaliku pöördumise autorid teinud ka toredat amatöörajakirjanduslikku uurimistööd:
Vastavalt EISi 2009 majandusaasta aruandele oli sihtasutuse asutamiskapital 400 000 EEK millele lisaks võttis sihtasutus 3 000 000 EEK (tähtajaga kuni 5 aastat) suuruse laenu. Lisaks sellele on sihtasutusele ettenähtud 5 999 670 EEK valitsuselt 18 kuulise investeeringuna (Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korraldus nr. 203). Lihtsate arvutuste tulemina saame kokku üle 9 miljoni krooni suuruse eelarve projekti alustamiseks ja käima lükkamiseks.
Lisaks on EIS kehtestanud registripidajatele tasud
(Allikas: eestiinternet.ee): 10 000 krooni tagastamatu lepingutasu, tagatisdeposiidi 35 000 krooni.
Hetkel (12. juuli kell 14) on EISi veebilehel väljas 20 registripidajat, kes summaarselt on tasunud EISile 200,000 tagastamatut lepingutasu ja 700 000 krooni tagatisdeposiite.
Lisaks peab iga domeeni eest EISile maksma ettemaksuna 285 krooni.http://www.eestiinternet.ee/uudised/esimese-kahe-paeva-jooksul-registreeriti-1329-uut-domeeni/_year/2010 viitab, et esimese kahe päevaga registreeriti 1329 uut domeeni. Seega on saadud tulu 378 765.
Kõik kokku 9 399 670+200 000+700 000+378 765=10 678 435 krooni (~641 478 EUR)
Asjaolu 2: Kulud riistvarale ja tarkvarale 2,460,654 krooni:
Andmed Riigihangete Registrist:
1. Võrguserverid – viitenumber: 117003 – hangitakse Sun SPARC Enterprise T5120 serverid koos paigaldustöödega, maksumus: 198 040 EEK
2. Võrguseadmed – viitenumber: 117000 – hangitakse Juniper ja Check Point tulemüürid, seadmete esmane paigaldus, hooldusteenus ja garantii, maksumus: 518 525 EEK …
3. Kõvakettaseadmed – viitenumber: 116999 – andmemassiivi EMC CLARiiON AX4-5 ja varunduslahenduse EMC AVAMAR hankimine, maksumus: 580 500 EEK
4. Infosüsteemid ja serverid – viitenumber: 116994 – Intel serverite ja virtualiseerimistarkvara hankimine ja paigaldamine, maksumus: 538 000 EEK
5. Tarkvara arendusteenused – viitenumber: 117332 – EIS-i .ee tippdomeeni infosüsteemi arendus – ja tugiteenuse osutamine, maksumus: 625 580 EEK Kokku: 2 460 654 EEK
Asjaolu 3: Domeeni senine omakulu oli 45 krooni aastas
Seni .ee domeene hallanud ja kõik seotud kulud kandnud EENet on oma veebilehel (Allikas: eenet.ee) teatanud, et domeeni registreerimise omakulu on 45 krooni aastas pluss käibemaks. EENeti direktor Mihkel Kraav on väitnud sama intervjuus Õhtulehele (Allikas: ohtuleht.ee). Pole mingit põhjust arvata, et pika kogemusega EENet selles arvamuses eksiks kuuekordselt, kuigi EIS juhtkond on seda väitnud. Veelgi enam, EENet on pakkunud EIS-le kommertsalustel sama teenust raha eest (http://no.spam.ee/~tonu/EENet-EIS.pdf) ning EIS maksis selle alusel EENetile sama teenuse eest 250,000 krooni kuus pluss käibemaks. See teeb aasta kuluks 3 miljonit krooni pluss 600 tuhat käibemaks. Pole põhjust arvata, et EENet reaalselt kulutas rohkem kui EIS maksis.
Asjaolu 4: EIS planeeritud tulud 12,825,000-14,250,000 aastas.
“Arvestuslikult on praegu registreeritud ca 79 300 .ee lõpuga domeeni, kuid pärast reformi registreeritakse Kautsi hinnangul ümber vaid 45-50 000.”
Korrutades saadud arvud 285 krooniga, tuleb ülal toodud vahemik 12,825,000-14,250,000 aastas.
Ma tunnistan, et kõike seda lugedes jääb tõesti mulje, et on pisut ebaselge, kuhu see 285 krooni per .ee domeen siis kaob. Aga samas on selge ka, et selline uurimistöö on ikkagi ebapiisav – me saame väita, et asi on liigselt suurte kuludega alles siis, kui me reaalselt sihtasutuse järgmise aasta aruannet vaatame. Ja seda tuleb muidugi kindlasti teha. Aga seni on jutt liigkõrgest hinnast vaid spekulatsioon. Kindlasti ma ei taha uskuda seda, et senine hind – 45 krooni per domeen – saaks olla õige, lehel viidatud artiklis öeldakse ka, et madala hinna põhjus on see, et seni tehti kõiki toiminguid käsitisi.
Lõppkokkuvõttes on ilmselt ikkagi see, et ega see .ee domeen (ja pri.ee koos temaga) kunagi oma hinnalt .eu või .comi-ga konkureerima ei hakka. Ses suhtes ma arvan tuleb ikkagi eesti-lõpulise domeeni tahtjal süda rinfu võtta ja see raha ära maksta – ma seda usun küll, et niipalju me suudame siin riigis silmad lahti hoida, et kui see hind osutub tõesti liiga kõrgeks (teine asi on vist ka see, et projekt on ju front-loaded ehk siis investeeringud tuleb enne teha), siis eks seda siiski korrigeeritakse, mitte ei hakata sihtasutusest (mis on ikkagi mittetulunduslik vorm) raha välja kantima.
Ja kui tõesti ei taha seda raha maksta, siis tõstke oma leht pigem rutem mõne teise aadressi peale ümber ja suunake senine aadress ümber – internetis olevad lingid teie lehele lähevad nii küll kunagi kaotsi, aga ega seda eestikeelset sisu on tegelikult nii vähe, et selle üheksa kuu jooksul, mis ümberkohanemiseks antud on, jõuavad otsingumootorid ennast ümber häälestada küll. Ma olen ka aru saanud, et selle tähtsus, mis TLD/domeen su lehel on, peaks SEO teooria järgi ajas pigem kahanema ja sisu väärtus tõusma. Nii et katastroofi kokkuvõttes siiski ei ole.
Ma räägiks sellel teemal pikemalt, aga meil on Eestis mitmeid minust pädevamaid inimesi, kes selle teema – kuidas oma lehte täpselt ümber tõsta, kui ei taha .ee’sse jääda, loodetavasti üles võtavad.
Nüüd, ühe asjaga ma selles kampaanias oleksin pigemini nõus: et Eestil kui müütilisel e-riigil võiks tegelikult kõik sellised riiklikud e-lahendused olla kodanikele paremad kui mujal. Et selles mõttes see üldine idee anda igale kodanikule taotluse peale üks pri.ee (või ka .ee) domeen tasuta ja maksta vahe riigieelarvest kinni, oleks tegelikult tore. Aga see vajab ilmselt:
a) täpsemalt välja töötatud plaani (ID-kaardiga autentimine, kuidas ja kus see täpselt toimub, arvutus, et mis selle kulud on).
b) vabamat eelarvelist õhkkonda, kui meil praegu on
Loodame, et see kunagi kohale jõuab. Mina plaanin igatahes ajaleht.ee ka endale taotleda – muidugi kui see peaks Postimehe käest vabanema. Aga kui ei vabane, siis ma arvan, et suurt häda sellest ka ei tule.
9 Comments
kas Sa ise ikka saad aru, mida kokku kirjutad? tsitaat: “Kindlasti ma ei taha uskuda seda, et senine hind – 45 krooni per domeen – saaks olla õige, lehel viidatud artiklis öeldakse ka, et madala hinna põhjus on see, et seni tehti kõiki toiminguid käsitisi.”
See on ju väga jabur lause kokkuvõttes. Usun, et keegi pretensioonile allakirjutanu ei arva, et taevast peaks tasuta mannat saama. Jutt on ikka selles, et kulud on ilmselgelt ebamõistlikud ja infosüstemeerimise tulemusel peaks ikka hind langema, mitte tõusma.
Teine põhjus, julgen jällegi enamuse nimel oletada, on isiklikum ja seotud sellega, et EIS tegevjuht Marek Kauts on osutunud mannetult väiklaseks, ülbeks ja seejuures väga rumalaks inimeseks.
samal päeval kui regamine avati, maksin oma domeeni eest 369 krooni, mis teeb circa 1 kroon päev.
1 krooni päev.
suure osa inimeste mobiiliarved kuus on umbes 300 krooni, maksavad serverite eest zonele või mõnele teisele teenusepakkujale ca 100 krooni kuus, .com domeeni eest kuskil 150 krooni aastas — see kõik käib moodsa telekommunikatsiooni juurde ja selles taustsüsteemis viriseda, et küll see .ee on ikka kallis on natuke veider.
nagu juba igal pool öeldud – kelle jaoks .ee on kallis, võtku .net või .eu – vaba turumajandus, keegi ei sunni võtma kallimat domeeni (ma arvan et hea võrdlus on vanity plate – võid võtta tavalise numbrimärgi aga kui tahad ikkagi järgmist taset, maksad).
kusjuures mind häirib, et selle negatiivsuse juures on kaduma läinud domeenireformi kõik positiivsed küljed – lõpuks ometi saab üks suurfirma osta endale mitu domeeni erinevate toodete jaoks ja ei pea looma vari-OÜsid et neid omandada, välisfirmad saavad ilma filiaali avamata teha endale korraliku eestikeelse veebinäo, eraisikud saavad lihtsaid ja löövaid URLe osta jne jne. absoluutselt super!
loomulikult on arusaadav, et inimesed ei taha tasuta asjast loobuda, aga kui vaadata muu maailma praktikat, siis tegelikult oli eestis toimuv ikkagi puhtakujuline anomaalia
ja kõigile, kes ütlevad, et SAst on võimalik need miljonid kuhugi “vasakule kantida” punun oma kulu ja kirjadega hõbepaberist mütsid.
Kuigi ma ei nõustu päris mitmes kohas, tahaksin kommenteerida vaid üht nüanssi, mis silma jäi.
Omahind 45 krooni käsitsi tööga versus omahind 350 krooni automatiseerimisega. Kas siin pole tegemist absurdiga? Automatiseeritakse reeglina asjade tõhustamiseks.
Einoh, sõbrad, väga õige! Teie – internetikogukond, nagu te ise ütlete – olete survegrupp ja peategi mürtsu tegema kui teilt tasuta raha käest ära võetakse. Nagu kreeklased, kes tänavale tulevad. Lahti lasta, ebaõnnestunud, liiga kallis!
Minu järeldus on ikkagi, et häda on kommunikatsioonis reformi puhul, mitte süstemaatilises inimeste röövimises.
Heh @ hõbepaberist mütsid.
ahjaa üks asi veel, iseseisvas Eestis pole ükski riigivastane petitsioon või allkirjade kogumine veel tulemuseni jõudnud niiet good luck with that one
mürtsu oleks pidanud tegema siis, kui neid seaduseid ja määruseid muudeti.
Kajar, su väide, et “.ee ja pri.ee tasuliseks muutmine ei ole ehk täiesti ebamõistlik”, on täiesti mõistlik!
Samas on kogu domeenireformi jooksul tehtud palju vigu, mida riik (ja eriti end e-tiigriks nimetav riik) ei tohiks teha. Rohelised väitsid oma avalduses (http://erakond.ee/index.php/ajalugu-ja-dokumendid/avalikud-kirjad), et “domeenireformi käigus tehtud otsused alates EISi töötajate palkamisest kuni domeeni hindadeni, tuleb uuesti üle vaadata kaasates Eesti internetikogukonda,” ja “EISi suur eelarve ja tegevuse läbipaistmatus suurendab kahtlusi ja küsimusi .ee domeeni registreerimistasu põhjendatuse osas”. Ehk siis küsimus on selles, kas domeenireformi käigus tehtud otsused on õiged ja kas nende langetamise asjaolud on kodanikele arusaadavalt kommunikeeritud. Internetikogukond peabki mürtsu tegema, kui riik neist üle sõidab, sul on õigus
Ma ei ole nõus sinu argumentatsiooniga siin: “Ma tunnistan, et kõike seda lugedes jääb tõesti mulje, et on pisut ebaselge, kuhu see 285 krooni per .ee domeen siis kaob. Aga samas on selge ka, et selline uurimistöö on ikkagi ebapiisav – me saame väita, et asi on liigselt suurte kuludega alles siis, kui me reaalselt sihtasutuse järgmise aasta aruannet vaatame. Ja seda tuleb muidugi kindlasti teha. Aga seni on jutt liigkõrgest hinnast vaid spekulatsioon. ” Mina arvan, et kui tegemist on riigiga, siis ei peaks mitte kodanik tegema põhjalikku uurimistööd selleks, et aru saada, kas vastuvõetud otsused olid mõistlikud, vaid kogu info peaks olema avalik ja proaktiivselt kommunikeeritud.
To: tajo. Ei ole üldse nõus, et Eesti vabariigis pole riigivastased petsitsioonid või allkirjade kogumised vilja kandnud. Kasvõi keskkonnaasjades on mitmeid vaidlusi ja kohtusaagasid, millest riigiametnikud pole võitjana väljunud ja avalike huvide eest seisjad on peale jäänud.
Kajar, Sinu juttus on iiva sees küll olemas, kuid siiski jäid sl kahe silma vahele paar olulist aspekti:
1) EENet ei haldanud domeene käsitsi, see oli tehtud poolautomaatselt. Käsitli olid lahendatud vaid erandid. Samas, täisautomaatse süsteem peab olema kiirem ja lõppkokkuvõtteks odavam, kui poolautomaatne – kiirem ja odavam kui käsitsi toimetamine.
2) EENet pakkus välja õiglase hinda suurusjärgus 10EUR, mis kataks kõik kulud ja oleks vaba jääk reservi jaoks.
3) EIS esindajatel on demagoolise kallakuga retoorika, väidetakse et “pakutud hind on kulupõhine”, kuid kuludest ei räägita ja oma eelarve ei avalikustata. Selle peale peab vastama: “vähendage oma kulusid või tõestagu nende vajalikkust”
4) Põhiline probleem ongi selles, et 1 kroon päevas on väike raha ja keegi tõsiselt ei muretse selle pärast. See raha ei ole seda väärt. Ja see meeldib EISele, sest kõikidest domeenidest saab muretult koguda kuni 15 mln krooni ja tagada endale muretu olemine.
5) Eksivad need, kes arvavad ei sihtasutuses või mittetulundusühistult ei saa raha välja viia. Saab ja veel kuidas! Võimalusi selleks on mitu, loetlen vaid osa neist:
5.1) personalikoolitused, mida korraldatakse üle maailma (=puhkusereisid)
5.2) komandeeringud, kogemuiste vahetus, ICANN konverentsid (=puhkusereisid)
5.3) töökohtade loomine enda sõprade-tuttavate jaoks, mis saavad palka 2x-3x rohkem kui mujal Eestis sarnasel ametil, rääkimata sellest et vajadus nendes töökohtades puudub üldse
5.4) lõpmatu arvul tarkvaraarendus- ja riistvarauuenduse hankete korraldamine, mida võidavad “õiged” firmad – iga IT-inimene teab, et turvalisusele ja tarkvarale saab ,eeletu raha kulutada ja alati seidub midagi, mida saab uuendada ja arendada
asjalikud mõtted.
siit koorub välja tegelikult üks teine küsimus — kes on see “eesti internetikogukond”? kes on need, kes peaksid tegelikult neid otsuseid vastu võtma? mulle kui võhikust kõrvaltseisjale jääb tunne, et kuskil on mingi kamp sysadminidest sõpru kes lihtsalt kibedate sõnadega EISi sõimavad…
Ühelt poolt on internetikogukond need, kellel reformi alguseks oli juba mõni .ee domeen kasutusel. Kuna enamasti olid need juriidilised isikud, siis oli mõtekas pöörduda nende huve esindatavasse organisatsioonidele ja erialaliitudele. Pähe tulevad sellised nimed, nagu Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väikeste Ettevõttete Assotsiatsioon ja Eesti E-kaubanduse Liit. Kuid nendele sarnaseid on veelgi.
Mis puudutab eraisikuid, siis pidi suhtlema sotsiaalvõrgustikutega – kasvõi luua EIS nimelt grupp Facebook’is ning tekitada kontakt Eeesti Ülikoolidega üliõpilasliidude kaudu, kuna just noored on need kes enamasti huvitatud .ee domeenist.
“Kamp sysadminidest” sõimabki EISi sellepärast, et EIS ei saanud hakkama oma rolliga – esindada Eesti internetikogukonna huvised. IT-spetsialistid on vähesed, kes oskavad kompetentselt hinnata kas 342kr on valju või mitte.
Mittespetsialistile see on natuke keerulisem teha, sama nagu tavakodanikule on keeruline hinnata Riigi julgeolekule või meditsiinile kulutatud summasid.