Eelmises postituses lubasin siis tabelit selle kohta, et millised on riikide eelarvedefitsiidid tegelikult. Ja pärast kahte peadvalutamapanevat tundi Eurostati ja OECD statistika andmebaaside seltsis leidsin, et lihtsam on see tabel CIA World factbooki andmetega ise tekitada. Andmed pärinevad siis 2009. aastast ja on absoluutväärtused (mitte PPP ehk ostujõu alusel) USA dollarites. Kohe tulebki huvitav fakt ka välja, et kui me räägiksime defitsiidist samas mõttes, mis ettevõtted räägivad kahjumist (raha sisse/raha välja), siis selgub, et näiteks USA kui riigi kahjum oli möödunud aastal ca 70%. Päris õudne, eksju. Eesti, muidugi, paistab nende andmete juures suht okeis seisus olema.
3 Comments
näed, sellest tabelist tulebki välja, miks me GDP kaudu mõõdame asju. USAs ei ole ju olukord 2 korda hullem kui Kreekas
valitsus pumpab lihtsalt raha majanduse boostimisse ja see kajastub kohe kahjumina aga tegelikult on pilt roosilisem.
ega kui mõelda, siis firmad ka tihti toonitavad, et puhas kahjuminumber ei näita midagi – mõnikord peegeldab see suuri investeeringuid ja laienemist lühiajalise tarbimise vähenemise kliimas, pikas perspektiivis on aga plaan ikkagi hästi elada.
USA on jah ses mõttes ebasobiv näide, et seal see 70% defitsiiti ei ole struktuurne – suur osa on stimulus, pluss kaks sõda. Enne kui Bush peale tuli, oli eelarve plussis. Kreeka häda on ikkagi kõrge riigivõlg, milles ttulenevad kõrged intressimaksed, kusjuures need on kõik eurodes, ehk siis devalveerida (nagu USA) nad midagi ei saa. Aga ega kui USA riigivõlakirja suhtes turgudel usaldus ära kaob, on ameeriklased täpselt sama kuses kui kreeklased praegu. Se eurotsooni häda (ja japside kadund kümnend) hoiab USAd lihtsalt kunstlikult vee peal.
Ok, ma ujun nüüd oma pädevuse piiri taha tagasi.
Nojah, USA föderaaleelarve (ja ilmselt Saksamaa oma ka) muidugi ei näita tegelikult riigi osa majanduses – see on ainult keskvalitusse osa, osariikide oma on sealt puudu ja see on eelduslikult suhteliselt suurem võrreldes KOV omaga näiteks Eestis