Eesti Twitteris lahvatas siis eile diskussioon teemal, kas neeger öelda on õige/ilus. Jutu algatas @kalle51 – Kalle Muuli selline tviit:
ja diskussioon kulges järgnevalt: (kronoloogiliselt peate lugema alt üles)
Ja siis selliselt
ja lõppes siis täna Muuli järgmise tunnistusega:
Mul on ka mõned mõtted.
Esiteks selle neegri-sõnaga on asi mumeelest väga lihtne. Hoolimata sellest, mida ütleb ÕS (ja kui ma viimati sellest kirjutasin, ütles keeleinspektsioon siiski pisut enam kui see, mida Muuli tsiteerib), peaks iga mõtlev inimene aru saama, et Eesti keelt mittekõnelevale inimesele on see sõna solvav. Hoolimata sellest, mida sõna kasutaja ise silmas pidas. Nii et ilus, viisakas ja mõistlik oleks selle kasutamisest hoiduda, isegi kui “keelereeglid ju ei keela”. Ma tean, et eestlasi ka solvab, kui meid pannakse ühte patta teiste eks-NSVLikatega või nimetatakse venelasteks ja see on täpselt sama tüüpi asi. Panen siia tõestuseks tsitaadi Abdul Turay intervjuust Pulleritsuga:
Kas sõna «neeger», mida eesti keeles ei loeta alandavaks, solvab teda?
«Kas teid ei solvaks?» pärib ta vastu. Aga tunnistab, et kui keegi seda kasutab, siis ta lihtsalt ignoreerib ütlejat. Turay eelistab, et tema kohta öeldaks «mustanahaline».
Tõele au andes peab tunnistama, et Pullerits on seda soovitust ka oma loo pealkirjas (“Must mees ilmus nagu jumal masinast”) ka järginud.
Teiseks, kui te vähegi olete sallimatumate inimeste juttu kuulanud ja netikommentaare lugenud, siis saate aru, et argument: “aga sellel pole ju halvustavat tähendust” seisab mõneti nõrkadel jalgadel – ja paneb teid ühte nurka mõnede äärmiselt ebameeldivate vaadetega inimestega. Jah, Ruja lauludes ja Viidingu luules pole sellel ilmselt negatiivset konnotatsiooni olnud, aga tänapäeval ma küll enam nii väita ei julgeks – selleks on meie kultuur liigselt globaliseerunud. Nii et – jällegi – mitte seepärast, et see oleks mingi PCpolitsei käsk, vaid seepärast, et see on lihtsalt mõistlik ja viisakas (ei solva mustanahalisi ja ei tekita rõõmu rassistides) võiks selle sõna kasutamist piirata.
Kolmadaks viide sõnale ‘afroameeriklane’ on lihtsalt kohatu – see tähendab ju aafrika päritolu ameeriklast, seega enamiku mustanahaliste kohta see ju ei käi. Turay on siis afroinglane jne. Mustanahaline seevastu on täitsa ok sõna ja ausalt öeldes ma usun, et see must-tähendab-räpane-ja-solvab-rohkem mõte on ka jama – siis võiks ju öelda, et male ongi rassistlik mäng, kus ühte poolt sõimatakse pidevalt räpaseks (‘must alistub).
Neljandaks, ma annan endale aru, et Muuliga – ja kindlasti veel paljude ‘torssis onu’ stereotüübi alla mahtuvate inimestega - vaidlemine on tõepoolest mõttetu. Arusaadavalt on see küsimus kergelt generatsiooniline – samamoodi arvas Olukorrast riigis mansa eelmisel suvel, et geiabielud on ‘otsitud teema’, millel puudub reaalsusega seos. Aga viisakalt oma vaatepunkti selgitada võib ju ikkagi. See neegri-diskussioon polnud esimene ega jää kindlasti ka viimaseks, aga tore oli näha, et otseselt Muuli poolele küll pea keegi Twitteris ei astunud.
Muide, Hollandis on asi palju hullem. neil on nimelt aastaid lastle räägitud, et jõulude ajal toob kinke St.Nick, keda abistab neeger (Must Peeter), kes vanasti andis ka halbadele lastele vitsa. Vot seda on tõesti USAs raske seletada.
P.S. Keegi pole seda küll välja toonud, aga ma astuks välja ka Justin Gatlini kaitseks. Kuigi, jah, mees jäi dopingu kasutamisega vahele, on ta oma karistuse Eestis jooksmise ajaks ära kandnud. Tänapäeva jooksu- (ja ka jalgratta, suusa) spordis on seis see, et kui me asja üle järgi mõtleme, tuleb peale kartus, et patustavad pigem kõik. Nii et ses mõttes pole spordiaustajatena mõtet sportlastele täiendavaid karistusi kaela kutsuda.
25 Comments
kusjuures kõigile peaks kohustuslikuks tegema selle osa vaatamise: http://www.southparkstudios.com/episodes/102800/
see teeb ca kahekümne minutiga kogu selle küsimuse väga selgeks. ja ärge laske häirida end sellest, et see on south park
Ausalt öeldes, olles ise Aafrikas elanud mõnda aega, ei pea ma seda sõna sugugi halvaks. Kui nigeerias näidatakse mind näpuga, et näe valge mees, siis mina ütlen küll igasuguse (vale)häbita ega tagamõtteta neegri kohta neeger.
Indrek, aga miks siis neeger, mitte must mees? Loodetavasti siis vähemalt inglise keelest aru saavas kultuuriruumis ei ütle.
Vot ei taha nõustuda sellega.
Miks on inglisekeelne sõna “nigger” solvav? Sest seda konkreetset sõna kasutati nii istandustes kui ka aastakümneid pärast seda halvustavalt. Arvestades, et Eesti on jätkuvalt maailmas üks valgemaid riike, pole samatüvelisel sõnal “neeger” tõenäoliselt kunagi olnud negatviiset varjundit.
See, et ladinakeelsest sõnast “niger” tulnud paljudest sõnadest ühte, inglisekeelset “nigger”it, on kasutatud sõimusõnana, ei lisa ju ometi kõikidele teistele samatüvelistele seda sama negatiivset maiku? Nt tundud sõnapaar “film noir”, kas sellegi peaks ära muutma? Või riigi Nigeeria nime?
Kui mõelda nüüd alternatiivi, sõna “mustanahaline” peale, siis mida see sisuliselt tähendab? Must: räpane, pesemata. Loomulikult tähendab see ka värvi, kuid erinevalt eestikeelsest sõnast “neeger” on sõnal “mustanahaline” vähemalt sisuliselt ka negatiivne varjund olemas.
Ehk: me seisame valiku ees, kas kasutada sõna, mille samatüveline VÕÕRkeelne vaste on solvav, või sõna, mis meie OMA keeles kõlab sisuliselt solvavalt.
Meelis, kujutame siis ette näiteks sellist praktilist olukorda – eesti keeles kasutatakse sõna neeger läbivalt ja siis äkki tekib kellelgi mõte näiteks mõnda eestikeelset artiklit või kõnet inglise keelde tõlkida – milleks siis sellisel juhul see “neeger” tõlgitama peaks? Ikka nigger ja alla tõlkija märkus, et “eesti keeles on see täitsa tore sõna”?
Või mida peaksid need mustanahalised siis arvama, keda eesti ajakirjanduses ikka neegriteks kutsutaks? Ja olemuslikult on ju nii, et kui meil on vaja seda sõna kasutada, siis me ju üldiselt ei räägi eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest, kes tabaksid seda suurt eestlastele ainuomast tähendusmaailma, et “meie ju ei pidanud orje, järelikult oled ikka neeger ja see on tore”.
Natuke meenutab see diskussioon mulle alati seda, kuidas needsamad torssis onud mõnikord räägivad, et haakristi sümboolika kasutamine on täitsa okei, sest see on ju päikesejumala sümbol.
Ja kui must on ikka nii räpane sõna, siis tumedanahaline ometi ju ei ole?
Liberaali kohta kuidagi kahtlane jutt. Anna parteipilet tagasi!
Lisaks on täiesti tobe väita, et “otseselt Muuli poolele küll pea keegi Twitteris ei astunud.” Kes seal siis vastu olid? Mingi kolm inimest ja siis Issand Jumal. Ei veena sihuke argument.
Järgmistel nädalatel võiksid lahata teemasid nagu mankind jms, mis naistele ei meeldi.
Mis neegreid puudutab, siis selle sõna juures on ainuke tobe asi see arutelu, mis alati tekib ja kuhugi ei vii. Isegi argumentidega pole viimasel viiel aastal üllatada suudetud. Ikka seesama ÕS, afro ja must ning poliitiline korrektsus. Tahaks midagi värsket, Kajar!
ma saan aru, et keegi ei vaadanud seda south parki linki, mis ma panin. kuhu see jõudis on tegelikult väga oluline: me ei saagi aru saada, mida see sõna ühe rassi jaoks sümboliseerib – see on niivõrd orjusest, üleolekust ja vihast laetud sõna, et me lihtsalt ei suudagi mõelda kaugemale kui, et “kamoon, see on ju ainult sõna”. valgel inimesel lihtsalt pole analoogiat võtta. ehk siis dunning-krugeri efekt (look it up).
ja keegi ei vaidle, et eesti keeles sellel sõnal seda laetust pole. kamoon muidugi ei ole. täiesti neutraalne sõna olnud alati. küsimus on lihtsalt elementaarses viisakuses. kui kellelegi ei meeldi, et teda nii kutsutakse siis viisakas inimene leiab oma rikkalikust sõnavarast mõne muu sõna. mina leian, et see on lihtsalt viisakuse küsimus ja on madal pugeda ÕSi või muu taolise taha.
Kui juba linkide postitamiseks läks, siis: http://www.youtube.com/watch?v=gGTEkJ8axbo
Tegelikult tahtsin lisaks öelda, et mind häirib see silmakirjalikkus, mida sõnaga „neeger“ ja eriti selle analüüsiga tavaliselt kaasneb. Nagu sina või Kajar või need Twitteri-käitumisõpetajad poleks viimase aasta jooksul seda sõna kasutanud. Muidugi olete. „Jookse, neeger, jookse!“, kui Cedric Benson Bengalsi eest toutchdowni poole tormab või siis ebatervet huumorit tehes või lihtsalt kõnes.
Kuid kas siis omavahel ja sõprade hulgas on see äkki lubatud ja äge? Kus siis need korralekutsumised on? Ei ole kuulnud ja ei ole ka ise kutsunud, kuid nüüd kogu selle jutu peale tundub, et peaks.
Seega miks see nüüd järsku selline meeletu patt on, kui Muuli seda ütles? Sest ta tegi seda Twitteris ehk avalikult? Seega seal ei või, kuid kuskil restos õllet (mahla) lastes võib?
Move the fuck on.
http://sport.postimees.ee/?id=293094 —- kas see on ka rassistlik ja/või kole pealkiri?
@ Aare
Kui eestikeelne tekst ütleb “neeger”, siis inglisekeelsesse tõlkesse läheb “black person”. Ei ole ju väga keeruline?
Loomulikult, nagu Tajogi ütles, kui vestluskaaslast see sõna solvab, siis pole ju mõtet hakata oma kangust ajama. Kuid samamoodi hoidub intelligentne väljenditest “Hull oled või?” jms kui seltskonnas või vestlusringis on keegi, kelle tutvusringkonnas kellelgi nt päriselt on psühholoogilisi probleeme. Elementaarne viisakus.
See aga ei tähenda, et teatud kontingendi pärast peaks kramplikult selle sõna kasutamisest hoiduma, eriti kui see on meie sõnavaras olnud dekaade. See sõna on meie keele osa, meie suurimad kirjanikud ja luuletajad on seda kasutanud. Ja ikka ja ikka neutraalses tähenduses.
Miks peame järele andma mingisuguse grupi knee-jerk reaktsioonile? Ehk siis on inimesed, kes põhimõtteliselt, meie keelt ja kultuuri tundmata, on selle sõna kasutamise vastu. Kuigi seda konkreetset sõna “neeger”, võib öelda, pole kunagi kasutatud negatiivses tähenduses.
Jätkuvalt, Nigeeria? Film Noir? “Negro” nt on ka USAs täiesti aktsepteeritud sünonüüm sõnale “black” ning “African-American”.
Muidugi, võib-olla on kindlam ning kahtlemata on lihtsam liituda nt Soome ja Rootsiga, kus samuti neegreid kuigi palju pole (ja pole kunagi olnud), kuid kus sisuliselt neutraalne sõna “neeger” (neger/neekeri) on probleemide vältimiseks asendatud sõnadega “must” (svart/musta).
Meelis, palun korralda siis ära, et see tõlge oleks selline ka sõnaraamatutes. Mulle siin kiiresti sattusid kätte paar erinevat eesti-inglise sõnaraamatu eksemplari, aga ükski neist ei tõlkinud neegrit “black person”iks, vaid ikka teistmoodi…
Et siis kui Justin Gatlin hakkaks seda Kalle Muuli tweeti sõnaraamatu abil tõlkima, siis ta saaks ikka teada, et eesti tuntud ajakirjaniku meelest on ta “drug-using n…”.
Alati hea ja vastik teema, millest rääkides liberaalsemad on enamasti valmis hülgama poliitilise korrektsuse nimel eesti keele omapära – ja need, kes tahavad “neeger” öelda, kipuvad jälle teistpidi natuke liiga kurjaks minema.
Ma ei kasutaks suulises jutuajamises välismaalaste, eriti mustanahaliste kuuldes sõna “neeger” – lihtsalt ebamugavuse ja vale arusaamise vältimiseks.
Teisest küljest tundub aga mulle, et sõna “neeger” olemasolu ja säilimine eesti keeles neutraalse sõnana on infokilluke, mida ei tasu poliitilise korrektsuse nimel nii kergesti prügikasti visata. Iga keele iga sõna on erinev infoühik (kandes endas mingit lugu selle sõna sellesse keelde tuleku ja arengu ja seda keelt rääkiva rahva ajaloo kohta) ja neid erinevaid infoühikuid ei tohiks lihtsalt mingi ebamugavuse pärast rohmakalt ülemaailmselt omavahel klappima panna. Selline “klapitamine” vähendab maailma keelelist mitmekesisust. Erinevate keelte erinevana säilimine on aga üliväärtuslik osa inimkonna kogu teadmistepagasist. Niisiis: kuigi seltskonnas viibivaid välismaalasi võiks sest sõnast ju säästa, oleks sõna “neeger” üleüldine halvustavaks kuulutamine samuti mõttetu allaandmine globaliseerumise väikekeeli lõhkuvale mõjule.
Ühele eespool toodud argumendile (Aare, “neegri” “niggeriks” tõlkimise kohta) tahaks eraldi vastu vaielda: olen ise tõlkija ja kindlalt seda meelt, et ainult halb tõlkija satub raskustesse ja teeb vale valiku. Halbade tõlkijate elu kergemaks tegemine pole keelevalikuid tehes hea argument.
pigem on selle sõnaga nii, et kui langes raudne eesriie siis kadus ka vabandus, et meie jaoks on “neeger” neutraalne sõna. me kõik ju teame nüüd, et mida see sõna tegelikult tähendab mustanahaliste jaoks. praegu öelda, et “ohno me oleme ju kogu aeg nii rääkinud” on suhteliselt rumal. rääkisime jah. ja siis saime teada, et nii pole okei.
kui Muuli kirjutab järgmine kord nt psühhiaatriaosakonnast, kus on “kari hälvikuid”, siis kas siis ütlevad ka kõik, et kuule, hälvik on ÕSi järgi ju igati neutraalne sõna, kõik on okei.
Ühesõnaga –
See, et me oleme aastakümneid seda sõna neutraalses tähenduses kasutanud, ei loe.
See, et me JÄTKUVALT seda sõna neutraalses tähenduses kasutame, ei loe.
See, et samuti selle tüvega sõna “Negro” on USAs neutraalne, ei loe.
See, et üks mustanahalisi täis riigi ametlik nimi on sama tüvega, ei loe.
Sest on üks sama tüvega sõna “nigger” ja seda on kasutatud/kasutatakse sõimusõnana.
Ahjaa, ja see “hälvikukarja” näide pole ilmselgelt sobiv, sest “hälvik”, erinevalt nt “hälbega isikust”, on kahtlemata negatiivse alatooniga. Rääkimata sõnast “kari”, mida kasutatakse ju siis, kui räägitakse loomadest.
maitea. kust sa võtad, et hälvik halva alatooniga on? ÕSis ei ole märget “halv.”, seda on kasutatud aastasadu näiteks matemaatikas (standardhälve) ja oli 2006. aastani ka igal pool EV seadustes ja määrustes niimoodi kirjas.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13156659
§ 10. Rakendussätted
“…tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».”
Kajar, tuleb seni kommenteeritum sissekanne vist? Ja kõik Kalle Muuli pärast, milline iroonia.
Minu viimased märkused:
@Markus – Sina võid olla suurepärane tõlkija, aga tõlkimine ei ole kahjuks valdkond, kus tõlkijatel monopol on. Oma tarbeks teevad seda teatavasti ka tavalised inimesed. Et siis ikka seesama näide, et tuleb Justin Gatlin ja mõtleb sõnaraamatu abil välja uurida, et mida see Eesti ajakirjanik tema kohta ütleb.
@Meelis – Negro ei ole inglise keeles oluliselt aktsepteeritum sõna. Otsi mulle mõnest lugupeetud ajakirjandusväljaandest mõni artikkel, kus seda kasutataks muus kui ajaloolises kontekstis või jutumärkides. Või näiteks kujuta ette, et keegi kirjutaks artikli “the US has a negro president”. Kui natukenegi tajuda selle sõna kõla ja tähendust, siis on ju ilmselge, et keegi seda selles vormis ei kasutaks.
vol2 @Meelis – see hälviku näide nüüd tuli sulle endale ringiga tagasi – järelikult meil on mingid sõnad, mis kunagi varem olid täiesti neutraalsed (niivõrd, et isegi seadustes kasutatud kuni eelmise aastani), aga nüüd mingite ühiskonnas/keeles toimunud muutuste ja uute tähenduste tõttu peaksime kasutama pigem mingit muud sõna? Samuti kasutati haakristi sümbolit kunagi täiesti neutraalselt. Miks siis neeger üks neist sõnadest/sümbolitest olla ei võiks, mis teatavate muutuste tõttu enam kasutamiskõlbulik ei ole?
Negro kohta-
http://www.upi.com/Top_News/US/2010/01/06/Census-Bureau-defends-negro-addition/UPI-70241262798663/
“The term “negro” is used in efforts to include older African Americans who more closely associate with the term. ”
Ehk siis vanemad mustanahalised, kellel peaks rassismiga teistest rohkem kogemusi olema, seda rassistlikuks ei pea. Lõppkokkuvõttes on see tõenäoliselt vaieldav, kuid kui veel 2010. a. on see sõna ametlikus üleriigilises küsitluses sees, siis surely ei saa tegemist olla otseselt solvava sõnaga. Vananenud? Tõenäoliselt küll.
Hälviku/neegri kohta-
Siit tulebki välja aga kõige olulisem erinevus. Ma pole küll sügavuti kursis, miks “hälvik” “erivajadustega õpilasega” asendati, kuid tegemist oli meie ENDA arvamusega. Meile tundus, et see eestikeelne sõna on solvav, et nii ei tohiks öelda. Sest kõlab halvustavalt jne.
Sõna “neeger” puhul tuleb aga signaal väljast, sõnale annavad hinnangu inimesed, kes meie keelega kursis pole, kes seda igapäevaselt ei kasuta. Vaatavad, et tüvi on sama, järelikult on solvav. Kuid nagu “hälviku” näites, tüvi ei määra tooni.
Kui aastate jooksul kujuneks välja, et sõna “neeger” kasutaksid eestlased ainult halvustavas tähenduses, siis – loomulikult – keelake selle kasutamine ajakirjanduses, tembeldage see rassistlikuks. Kuid praegu oleme olukorras, kus inimesed, kes meie keelega kursis ei ole, soovivad instinktiivselt mingeid sõnu ära keelata, kuigi nad ei oska seda tõenäoliselt korralikult hääldadagi.
Kommenteeriks Twitteri arutelu ühe lausega. Uuskolonialism möllab.
grusiinidel oli ka neegritega probleeme neil päevil:
http://www.civil.ge/eng/article.php?id=22554
Noh, tore arutelu ju.
Mul on kaks täiendavat punkti:
a) Tajo ütleb õigesti, et meil ei ole head paralleeli. Mul oleks pakkuda see, et kui ma näen, kuidas keegi “popp ja noortepärane” inimene on endale selga pannud mingi nõukogude sümboolikaga särgi/koti/mütsi, siis see tekitab mul alati soovi minna ja pidada talle pooletunnine loeng repressioonidest. Kusjuures minu kokkupuude nendega oli siiski teoreetiline. Et seesama asi, aga kümme korda hullem.
b) mis kordab veelkord sedasama punkti, mis artiklis, et sõbrad eestlased, kui te hirmsasti TAHATE seda neegri-sõna kasutada, siis jääb teil muidugi õigust ülegi. Aga minu meelest pole see ei arukas ega viisakas.
kas mitte ei ole austusväärselt semiootikaprofessorilt Toropilt tellitud ekspertiisi, mille tulemusena leiti et “neeger” ei kanna eesti keeles negatiivset konnotatsiooni? (või oli see urmas sutrop?)
Minu teada on olemas eesti keeles väljend “valge neeger” , mida kasutatakse siis taolises kontekstis: “töötan siin nagu valge neeger, mitte inimene”. Samas kui ma loen raamatut, kus räägitakse neegritest ja nende elust, siis mulle viirastub silmade ette eakad ja väga elutargad mustanahalised mehed ja naised ja kus pole midagi pistmist rassismi või halvustamisega.
See näitab, et ühte sõna saab kasutada mitmeti, nii et sõna ise ei näita suurt midagi. Igat sõna saab muuta halvustavaks, sõltub kontekstist ja toonist. Täpselt sama solvav võib olla ka sõna “lehm”.
Seega on küsimus ikka sõna kasutajas ja selles, mis mõtte ja konteksti ta sõnale kaasa annab. Nii et mis me teeme nüüd siis? Keelame kõik sõnad ära?
Twitterist viimane, alarirammo oma on eriti hea!
ÕS-is on ka sõna ‘murjan‘, mis peale musta ja määrdunud inimese tähendab ka neegrit. Küll aga on juures märge vmo, mis paistab tähendavat, et see sõna on vananenud vms. Kõigile neile, kes mulle seletavad, et neeger on ju alati ainuke sõna olnud, mida ..selliste.. kohta kasutada, olen alati selgitanud, et oli ka teine, minuarust palju armsam ja kenam sõna, murjan, kuid kellegi suva järgi otsustati võtta kasutusse sõna, mille kohta pean murjanitest sõpradele alati üle selgitama, et enamasti pole põhjust solvuda, kui seda Eestis kuuled.
Mulle murjan väga meeldib ja olen üritanud propageerida. Kui minna definitsioonide ja tõlgete juurde, siis on muidugi selgitamist sama palju kui sõnaga mustanahaline, et miks neid määrdunuteks kutsume, kuid minuarust see vananev sõna ju väga ilus.
Murjan on ehk pisut halvustav, kuid mulle meenub, et piiblis ja ka vanades lastelugemikes esines sõna moorlane või mooramaamees. See on igati hea sõna, kuivõrd ei viita nahavärvile, vaid pigem regioonile, kus need mooramaamehed kõik tulevad. Meie mõistes siis ilmselt on tegemist mauride maaga, mis hiilgehetkel laius lõuna-Hispaaniani välja. Teine seletus, kui mu mälu ei peta, viitas Etioopiale, mida samuti mooramaaks peeti. Eesti kollektiivses mälus pesitseb Peetri moorlane, kes oli 18 sajandi alguses Eestimaal miski kõrge tsaarivõimu esindaja. Tegemist oli Peeter suure lapsendatud etiooplasega, kellest pärineb veliki ruski pissatel Puškin.