ÕS-is on ka sõna ‘murjan‘, mis peale musta ja määrdunud inimese tähendab ka neegrit. Küll aga on juures märge vmo, mis paistab tähendavat, et see sõna on vananenud vms. Kõigile neile, kes mulle seletavad, et neeger on ju alati ainuke sõna olnud, mida ..selliste.. kohta kasutada, olen alati selgitanud, et oli ka teine, minuarust palju armsam ja kenam sõna, murjan, kuid kellegi suva järgi otsustati võtta kasutusse sõna, mille kohta pean murjanitest sõpradele alati üle selgitama, et enamasti pole põhjust solvuda, kui seda Eestis kuuled.

Mulle murjan väga meeldib ja olen üritanud propageerida. Kui minna definitsioonide ja tõlgete juurde, siis on muidugi selgitamist sama palju kui sõnaga mustanahaline, et miks neid määrdunuteks kutsume, kuid minuarust see vananev sõna ju väga ilus.

See näitab, et ühte sõna saab kasutada mitmeti, nii et sõna ise ei näita suurt midagi. Igat sõna saab muuta halvustavaks, sõltub kontekstist ja toonist. Täpselt sama solvav võib olla ka sõna “lehm”.

Seega on küsimus ikka sõna kasutajas ja selles, mis mõtte ja konteksti ta sõnale kaasa annab. Nii et mis me teeme nüüd siis? Keelame kõik sõnad ära?

Mul on kaks täiendavat punkti:

a) Tajo ütleb õigesti, et meil ei ole head paralleeli. Mul oleks pakkuda see, et kui ma näen, kuidas keegi “popp ja noortepärane” inimene on endale selga pannud mingi nõukogude sümboolikaga särgi/koti/mütsi, siis see tekitab mul alati soovi minna ja pidada talle pooletunnine loeng repressioonidest. Kusjuures minu kokkupuude nendega oli siiski teoreetiline. Et seesama asi, aga kümme korda hullem.

b) mis kordab veelkord sedasama punkti, mis artiklis, et sõbrad eestlased, kui te hirmsasti TAHATE seda neegri-sõna kasutada, siis jääb teil muidugi õigust ülegi. Aga minu meelest pole see ei arukas ega viisakas.

http://www.upi.com/Top_News/US/2010/01/06/Census-Bureau-defends-negro-addition/UPI-70241262798663/

“The term “negro” is used in efforts to include older African Americans who more closely associate with the term. ”

Ehk siis vanemad mustanahalised, kellel peaks rassismiga teistest rohkem kogemusi olema, seda rassistlikuks ei pea. Lõppkokkuvõttes on see tõenäoliselt vaieldav, kuid kui veel 2010. a. on see sõna ametlikus üleriigilises küsitluses sees, siis surely ei saa tegemist olla otseselt solvava sõnaga. Vananenud? Tõenäoliselt küll.

Hälviku/neegri kohta-

Siit tulebki välja aga kõige olulisem erinevus. Ma pole küll sügavuti kursis, miks “hälvik” “erivajadustega õpilasega” asendati, kuid tegemist oli meie ENDA arvamusega. Meile tundus, et see eestikeelne sõna on solvav, et nii ei tohiks öelda. Sest kõlab halvustavalt jne.

Sõna “neeger” puhul tuleb aga signaal väljast, sõnale annavad hinnangu inimesed, kes meie keelega kursis pole, kes seda igapäevaselt ei kasuta. Vaatavad, et tüvi on sama, järelikult on solvav. Kuid nagu “hälviku” näites, tüvi ei määra tooni.

Kui aastate jooksul kujuneks välja, et sõna “neeger” kasutaksid eestlased ainult halvustavas tähenduses, siis – loomulikult – keelake selle kasutamine ajakirjanduses, tembeldage see rassistlikuks. Kuid praegu oleme olukorras, kus inimesed, kes meie keelega kursis ei ole, soovivad instinktiivselt mingeid sõnu ära keelata, kuigi nad ei oska seda tõenäoliselt korralikult hääldadagi.

Minu viimased märkused:

@Markus – Sina võid olla suurepärane tõlkija, aga tõlkimine ei ole kahjuks valdkond, kus tõlkijatel monopol on. Oma tarbeks teevad seda teatavasti ka tavalised inimesed. Et siis ikka seesama näide, et tuleb Justin Gatlin ja mõtleb sõnaraamatu abil välja uurida, et mida see Eesti ajakirjanik tema kohta ütleb.

@Meelis – Negro ei ole inglise keeles oluliselt aktsepteeritum sõna. Otsi mulle mõnest lugupeetud ajakirjandusväljaandest mõni artikkel, kus seda kasutataks muus kui ajaloolises kontekstis või jutumärkides. Või näiteks kujuta ette, et keegi kirjutaks artikli “the US has a negro president”. Kui natukenegi tajuda selle sõna kõla ja tähendust, siis on ju ilmselge, et keegi seda selles vormis ei kasutaks.

vol2 @Meelis – see hälviku näide nüüd tuli sulle endale ringiga tagasi – järelikult meil on mingid sõnad, mis kunagi varem olid täiesti neutraalsed (niivõrd, et isegi seadustes kasutatud kuni eelmise aastani), aga nüüd mingite ühiskonnas/keeles toimunud muutuste ja uute tähenduste tõttu peaksime kasutama pigem mingit muud sõna? Samuti kasutati haakristi sümbolit kunagi täiesti neutraalselt. Miks siis neeger üks neist sõnadest/sümbolitest olla ei võiks, mis teatavate muutuste tõttu enam kasutamiskõlbulik ei ole?

§ 10. Rakendussätted
“…tekstis asendatakse sõna «hälvikute» sõnadega «erivajadustega õpilaste».”

See, et me oleme aastakümneid seda sõna neutraalses tähenduses kasutanud, ei loe.
See, et me JÄTKUVALT seda sõna neutraalses tähenduses kasutame, ei loe.
See, et samuti selle tüvega sõna “Negro” on USAs neutraalne, ei loe.
See, et üks mustanahalisi täis riigi ametlik nimi on sama tüvega, ei loe.

Sest on üks sama tüvega sõna “nigger” ja seda on kasutatud/kasutatakse sõimusõnana.

Ahjaa, ja see “hälvikukarja” näide pole ilmselgelt sobiv, sest “hälvik”, erinevalt nt “hälbega isikust”, on kahtlemata negatiivse alatooniga. Rääkimata sõnast “kari”, mida kasutatakse ju siis, kui räägitakse loomadest.

kui Muuli kirjutab järgmine kord nt psühhiaatriaosakonnast, kus on “kari hälvikuid”, siis kas siis ütlevad ka kõik, et kuule, hälvik on ÕSi järgi ju igati neutraalne sõna, kõik on okei.

Et siis kui Justin Gatlin hakkaks seda Kalle Muuli tweeti sõnaraamatu abil tõlkima, siis ta saaks ikka teada, et eesti tuntud ajakirjaniku meelest on ta “drug-using n…”.

Kui eestikeelne tekst ütleb “neeger”, siis inglisekeelsesse tõlkesse läheb “black person”. Ei ole ju väga keeruline?

Loomulikult, nagu Tajogi ütles, kui vestluskaaslast see sõna solvab, siis pole ju mõtet hakata oma kangust ajama. Kuid samamoodi hoidub intelligentne väljenditest “Hull oled või?” jms kui seltskonnas või vestlusringis on keegi, kelle tutvusringkonnas kellelgi nt päriselt on psühholoogilisi probleeme. Elementaarne viisakus.

See aga ei tähenda, et teatud kontingendi pärast peaks kramplikult selle sõna kasutamisest hoiduma, eriti kui see on meie sõnavaras olnud dekaade. See sõna on meie keele osa, meie suurimad kirjanikud ja luuletajad on seda kasutanud. Ja ikka ja ikka neutraalses tähenduses.

Miks peame järele andma mingisuguse grupi knee-jerk reaktsioonile? Ehk siis on inimesed, kes põhimõtteliselt, meie keelt ja kultuuri tundmata, on selle sõna kasutamise vastu. Kuigi seda konkreetset sõna “neeger”, võib öelda, pole kunagi kasutatud negatiivses tähenduses.

Jätkuvalt, Nigeeria? Film Noir? “Negro” nt on ka USAs täiesti aktsepteeritud sünonüüm sõnale “black” ning “African-American”.

Muidugi, võib-olla on kindlam ning kahtlemata on lihtsam liituda nt Soome ja Rootsiga, kus samuti neegreid kuigi palju pole (ja pole kunagi olnud), kuid kus sisuliselt neutraalne sõna “neeger” (neger/neekeri) on probleemide vältimiseks asendatud sõnadega “must” (svart/musta).

Tegelikult tahtsin lisaks öelda, et mind häirib see silmakirjalikkus, mida sõnaga „neeger“ ja eriti selle analüüsiga tavaliselt kaasneb. Nagu sina või Kajar või need Twitteri-käitumisõpetajad poleks viimase aasta jooksul seda sõna kasutanud. Muidugi olete. „Jookse, neeger, jookse!“, kui Cedric Benson Bengalsi eest toutchdowni poole tormab või siis ebatervet huumorit tehes või lihtsalt kõnes.

Kuid kas siis omavahel ja sõprade hulgas on see äkki lubatud ja äge? Kus siis need korralekutsumised on? Ei ole kuulnud ja ei ole ka ise kutsunud, kuid nüüd kogu selle jutu peale tundub, et peaks.

Seega miks see nüüd järsku selline meeletu patt on, kui Muuli seda ütles? Sest ta tegi seda Twitteris ehk avalikult? Seega seal ei või, kuid kuskil restos õllet (mahla) lastes võib?

Move the fuck on.

ja keegi ei vaidle, et eesti keeles sellel sõnal seda laetust pole. kamoon muidugi ei ole. täiesti neutraalne sõna olnud alati. küsimus on lihtsalt elementaarses viisakuses. kui kellelegi ei meeldi, et teda nii kutsutakse siis viisakas inimene leiab oma rikkalikust sõnavarast mõne muu sõna. mina leian, et see on lihtsalt viisakuse küsimus ja on madal pugeda ÕSi või muu taolise taha.

Lisaks on täiesti tobe väita, et “otseselt Muuli poolele küll pea keegi Twitteris ei astunud.” Kes seal siis vastu olid? Mingi kolm inimest ja siis Issand Jumal. Ei veena sihuke argument.

Järgmistel nädalatel võiksid lahata teemasid nagu mankind jms, mis naistele ei meeldi.

Mis neegreid puudutab, siis selle sõna juures on ainuke tobe asi see arutelu, mis alati tekib ja kuhugi ei vii. Isegi argumentidega pole viimasel viiel aastal üllatada suudetud. Ikka seesama ÕS, afro ja must ning poliitiline korrektsus. Tahaks midagi värsket, Kajar!