BNS eile kirjutas, et justiitsiministeerium on loobunud plaanist seadustada vabaabielulised suhted, kaasa arvatud samasooliste partnerlus, sest IRL on vastu.
«Tulenevalt sellest, et koalitsioonis valitseb konsensuse põhimõte ning koalitsioonipartner IRL on antud valdkonna reguleerimise vastu, ei ole justiitsministeeriumil võimalik antud küsimuses praegu mingeid edasisi samme astuda,» ütles [just.min pressiesindaja Diana] Kõmmus BNS-ile.
Kuna ma olen sel teemal ise seisukoha võtnud ja mitu korda kirjutanud, siis olgu siin ka välja öeldud, et see on ikka nõrk küll. Teeme siis Eesti selle pildi peal jälle halliks tagasi.
allikas: Wikipedia.
No mõistusega võttes ma saan isegi aru, et mingit olulist häälte arvu selle otsusega seotud ei ole. Ja IRL peabki oma sotsiaalse konservatiivsuse kasti linnukese tegemiseks sellele seisukohale tulema (kuigi ma retoorikast olen aru saanud, et Eesti tasemel peaks see olema neil siiski mõõdukas konservatiivsus ja nende suur eeskuju David Cameron, mäletan, oli UK valimisdeabtis küll väga kompromissitult sealse partnerluskorralduse poolt). Aga see sotsiaalset – mitte majanduslikku – liberaalsust puudutavate küsimuste vaiba alla pühkimine Reformierakonna poolt hakkab ikkagi tüütuks muutuma.
Enne KOVi valimisi oli TIKis EVSi korraldatud valimisdebatt Reformierakonna esindajate ja õpilaste vahel. Ma seda modereerides kasutasin võimalust ja küsisin RE noorema otsa esindajate käest (Rõivas, Holsmer ja Arto Aas), et kas erakonna fookus pole mitte eksklusiivselt majandusliberaalsuse peal. Ja Aas, mäletan, vastas, et jah, muidugi on majandusküsimused Eestis olnud olulisemad ja sotsiaalsetele asjadele (vähemuste õigused, individuaalsed vabadused) pole tähelepanu nii palju jätkunud, aga et selle peale kindlasti mõeldakse.
Ma tahaks seda uskuda, seda enam, et erakonna ideoloogilisema poole esindajatelt – Lang, Kallas, Ansip ma olen omameelest pigem õigeid häälitsusi kuulnud. Aga selge on, et mingit poliitilist kapitali nende küsimuste lahendamiseks (nagu USAs näiteks Don’t ask, don’t tell poliitika kaotamisele) ei planeerita küll kulutada. Mis mulle liberaalina ja reformi valijana on kurb.
Vilets on lugu ka veel ses mõttes, et ega järgmise nelja aasta jooksul sisulist muutust ette pole näha. Praegune seis näitab, et RE-IRL pigem võidavad valimised ja jätkavad koalitsioonina. Sotsiaalselt liberaalsem kombinatsioon RE-SDE ilmselt ei tule kuidagipidi ära – arusaamad majandusest on liiga ernevad (ehkki ka sotside sotsiaalsus on Eestis äärmiselt mõõdukas), nii et järgmise nelja aasta jooksul pilt kardetavasti ei muutu. Euro ja OECD liikmelisuse me küll saime, aga vaimult oleme ikkagi pigem lääneliku mõtlemise suhtes tagapingis.
Kahju.
P.S Seda, kui argumenteeritud on IRLi geipartnerluse vastane seisukoht, näete Postimees.ee selleteemalisest väitlusest.
P.P.S Eesti Gei Noorte seisukoht ka
9 Comments
Ma ei viitsi enam homoteemaliste sõnavõttudega esineda, kuivõrd mõni nädal tagasi sai Saadjärve kaldal sel teemal jauratud, nii et Tabiveresse oli kuulda. Küll aga noriks jällegi su dogmaatiliste seisukohtade kallal, mis puudutavad liberalismi ja ideoloogiaid üleüldse.
Miks sa, Kajar, arvad, et Reformierakond liberaalseid ideesid esindab? Ma saan aru, et kommunistliku partei järglane peaks teoorias, tõepoolest, liberaalseid vaateid esindama, kuivõrd kommunism/sotsialism võrsus samuti liberalide-uuendajate rüppest. Sotsid ja liberalid on ühe mündi kaks poolt- ega USAs ilmaasjata liberale sotsideks peeta. Aga me elame ikkagi 21. sajandil ning lääneühiskonnas oli ideoloogiatega kööga juba 60ndatel , kui tekkis massiühiskond, kus edukaks said catch-all ja single-issue parteid. Pole ka Eesti siin mingi erand. See, et sa pooldad proportsionaalset tulumaksu, ei tee sind veel liberaliks. Sama kehtib ka nende kohta, kes pooldavad progressiivset (kas pole mitte suurepärane sõna) tulumaksu. See, kes eitab tuumajaama pole veel roheline ja see kes tahab piirata immigratsiooni pole veel paremäärmuslane.
Nii, et astugem julgesti 19. sajandist 21. sajandisse. Unustagem ideoloogiad ning loogem gay-õiguste ja õllesõprade partei.
Kui ma kaardist õigesti aru saan, siis on seal paar riiki valesti märgitud. Kahju, et eestlased ei tolereeri üksteist
See väike nurgake üle soome lahe oleks tõesti pidanud sinisemaks muutuma. Oleks ehk andnud kogu sellele Põhjamaade jutuke veidi tõsiseltvõetavust.
Soome puhul on küll kaart praegu veel õige – nad alles arutavad sooneutraalset abiellumisõigust. Kuigi tõsi küll, ilmselt järgmisel aastal on see juba olemas. Mulle tundub, et kaart on muidu täitsa õige.
Ja muidugi on kurb ja Liisa Pakosta oma tsitaadiga, et “me ei pea seda põletavaks probleemiks, millele Eesti riik peaks oma ressursse praegu suunama” võiks ka endale poliitikast sobivama tegevuse leida kuskil kus ta inimestega kokku ei puutuks.
Aga. Kui vaadata realistlikult, siis endisest idablokist on meist kaugemale jõudnud vaid Tšehhi, Sloveenia ja Ungari. Samuti üsna hiljuti.
Ma pole küll kindel, kuidas idablokki kuulumine täpselt inimeste mõistusele niivõrd mõjus või kui kaua see mõju kestab, aga ehk äkki ikka läheb see kunagi üle.
See lootus muidugi ei aita otseselt kedagi praegu ja lugedes on ikka natuke kurb.
Noh, Aare: “Eesti NSV kriminaalkoodeksi §118 nägi meestevahelise anaalseksi eest karistusena ette kaheaastast vabadusekaotust. Viimane sellealane kohtuprotsess toimus 1988. aastal”. Ma arvan, et see mängis natuke ühiskonna suhtumisele kaasa
Seda küll, aga eks selle kriminaalkoodeksi järgi olid karistatavad muuhulgas ka:
- Elamispinna kasutamise loovutamine tasu eest
- Kaupade ülesostmine ja edasimüümine kasusaamise eesmärgil (spekulatsioon)
- Eraettevõtjalik tegevus
- Salaurka pidamine liiderdamiseks
Nende tegude aktsepteerimisega ühiskonnal justnagu suuremaid probleeme ei olnud
Seega, lisaks seadusele pidi toimuma veel midagi ja see miski on ühiskonnas ka veel edaspidi toimuma pidanud, sest kui vaadata näiteks eelmise reede EPL-i (kõigist ajalehtedest just EPL-i!) arvamustoimetaja nurgakest, siis ei ole see ka nooremast põlvkonnast täiesti mööda läinud…
See Mikk Salu artikkel ajas mind ikka väga närvi. Ma saan aru, et Priit Pullerits võiks nii kirjutada või 70aastane Lembit kuskilt metsakülast, aga et seda teeb Eestis pigem tõsiseltvõetavaks ajaleheks peetud väljaande arvamustoimetaja (kes muuseas oma facebooki lehel ütleb, et talle meeldib The Economist), see jäi väljapoole mu mõistmispiiri.
a äkki on eesti lahendus sarnane USAle? tuleb ikkagi kohtukeiss ära teha, mitte oodata et äkki ühiskond kunagi 50 aasta pärast on valmis.
Tõnis Tartust (Poliitik):
«Kuigi ma ei välista, et lähiajal ilmub ka meil mõni tark, kes nõuab, et Oskar Luts aetaks hauast üles ja kästakse tal «Kevade» ümber kirjutada nii, et Arno käiks vähemalt osa aega Teele asemel Kiirega,» märkis minister.
Ma arvan, et siin teeb haridusminister küll Arno ja Kiire puhul liigtormakaid järeldusi. Mõlemad olid ikka täisheterod. Minu arvates oli homo hoopis Imelik. Käis Tiuguga ringi, oli ilus ja hoolitsetud mees ning meeldis end ümbritseda kaunite naistega. Arno ilmaasjata armukadetses teda Teele pärast- lihtsalt omasooiharlus polnud tsaariajaõpikutes veel ära märgitud ning köster ei käsitlenud teemat piisavalt, vaid pildus kantslist tuld ja tõrva.
Iseenesest on tema väga põnev. Ammu ootan korralikku seksuaalpsüholoogilist uurimust raamatutest, mis meid enim kujundanud (s.t. lasteraamatud). Kajar- äkki analüüsid veidike oma leheveergudel järjejutuna. Ma võin Naksitralle analüüsida- see on kindlasti homoerootilisem teos, mida eales käes hoidnud.
Minu arvates täiesti kahetsusväärne arvamus haridusministrilt. Tundub, et hr. Luukase mentaliteet on, et “ärme sellest räägi, siis seda polegi ja läheb ära”. Ja siis seda vürtsitatakse veel lapsikute näidetega kevade ümberkirjutamisest.