Üksikkandidaatide väljajäämine on igati põhjendatud

Olen mitmelt poolt lugenud vigisemist selle üle, et üks või teine suure tulemuse teinud üksikkandidaat – no näiteks Kunnas (“Ma tegin 35. tulemuse!”) – ei saanud Riigikogusse. Mumeelest on see täielik jama. Võtame sellesama Harjumaa näite. Kokku anti meil siin 87 307 häält, mille eest saab Harjumaa riigikogusse 14 saadikut. No kuidagi ei oleks õiglane, et üks nendest kohtadest läheks 3269 häält saanud Kunnasele samas kui Reform sai piirkonnast 34488 häält.

Ehk siis on põhjendatud, et selleks, et ringkonda esindama pääseda, peab üksikkandidaat saama lihtkvoodi (hääled kokku jagatud mandaatidega) täis – muidu ju diskrimineeritaks üksikkandidaadi kasuks. Jah, muidugi sai Kunnas rohkem hääli kui Reformist viimasena sisse saanud Kalev Lillo (474 (Lillo sai üldse kompensatsioonimandaadiga, aga see on teine lugu)). Aga Reformi hääled ei ole ju ainult Lillo. Reformist saab Harjumaalt Riigikokku 6 inimest ehk kokku said nende kandidaadid keskmiselt 34488/6=5748 häät. Ehk – jällegi – väga õiglane on, et Harjumaad esindavadki parlamendis need reformikad, mitte Kunnas ega 2957 häält saanud Artur Talvik (roheliste nimekiri sai 4108 häält).

Bookmark and Share
This entry was posted in Poliitika ja majandus. Bookmark the permalink. Trackbacks are closed, but you can post a comment.

One Comment

  1. klaus
    Posted March 8, 2011 at 00:34 | Permalink

    Vt parem, mis Kunnas Postimehele valimissüsteemist kõneles: http://poliitika.postimees.ee/?id=398587

    Sel mehel pole tänaseni hämaratki arusaamist valimissüsteemist või on see hoopis matemaatika.

Post a Comment

Your email is never published nor shared. Required fields are marked *

*
*

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>

Subscribe without commenting