Ühe uue asja ikka saate teada

Soovitan lugeda Wikipedia artiklit levinud eksiarvamustest. Mõned siia ka:

- An exercise myth is that a low-intensity workout (in the “fat-burning” zone where your heart rate is 60 – 70% of your maximum heart rate) burns more calories from fat than a high-intensity workout. While you do burn a greater percentage of fat in a low-intensity workout, you should burn more calories from fat through a high-intensity workout than a low-intensity workout of the same length. For example, a 30 minute low-intensity workout might burn 200 calories at 60% fat (120 calories from fat) while a high-intensity workout of the same length could burn 400 calories at 35% fat (140 calories).[81]

- It is commonly claimed that the Great Wall of China is the only man-made object visible from the Moon.[36] This is false. None of the Apollo astronauts reported seeing any man-made object from the Moon. The misconception is believed to have been popularized by Richard Halliburton decades before the first moon landing.[37]

- Italian dictator Benito Mussolini did not “make the trains run on time”. Much of the repair work had been performed before Mussolini and the Fascists came to power in 1922. Accounts from the era also suggest that the Italian railways’ legendary adherence to timetables was more myth than reality.[14]

- Contrary to the common myth,[107] the Coriolis effect does not determine the direction that water rotates in a bathtub drain or a flushing toilet. Generally speaking, the Coriolis effect is only significant at large scales, such as in weather systems or oceanic currents.[108] In addition, most toilets inject water into the bowl at an angle, causing a spin too fast to be affected by the Coriolis effect.[109]

- The notion that goldfish have a memory of only three seconds is false.[84][85] They have been trained to navigate mazes and can recognize their owners after an exposure of a few months

Krediit: reddit

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Delfi tuleb Postimees.ee’le selg ees vastu



Nagu varem kirjutatud on Eesti internetimeedia suur vastasseis Delfi ja Postimees.ee vahel – esimene neist koondab kogu Ekspress grupi netisisu, teine Eesti Meedia oma. Ja kuigi pärast ajutist võitu aprillis läks senine liider Delfi jälle ette, on suvekuudel vahe oluliselt väiksemaks jäänud – kui eelmisel suvel oli Emori andmetel vahe 100 000 (588 vs 477 K), siis viimasel nädalal ca 50 000 (609 vs 562 K). Ehk siis Postimees on võrreldes möödunud aastaga tõusnud rohkem kui Delfi. Neli nädalat tagasi langes vahe isegi alla 35 000.

Huvitav on just võrdlus aastataguse suvega, kus Postimees nii palju võrreldes Delfiga tagasi ei teinud (full disclosure – olin siis just Postimees.ee’st töölt ära tulnud). Aga eks sügisel kui inimesed tööle tagasi tulevad saab selgemaks, kas vahekorrad on tõesti muutunud. Suurem kasutajate kasv tundub igatahes olevat vähemalt Delfil seisma jäänud.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-22

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Eriti nohikutele

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Eestlastele kohustuslik lugemine: kas meie poisid tapavad Afganistanis?

Väga soojalt soovitan Postimehest (täna on neil üldse tugev leht) Riho Ühtegi lugu «Ema, me ei tapa siin inimesi». Jutt on minu arust põnev, arukas ja illusioonivaba ning kirjeldab situatsiooni Afganistanis vähemalt minu loetud asjadest kõige paremini. Et Eesti üksus on seal meie kõigi maksuraha eest ja esindajate kokkuleppel, võiksime ju kõik aru saada, kuidas seal asjad on.

Panen paar võtmekohta siia ka:

Helmandi [kus Eesti üksus on] naaberprovints Kandahar on Talibani kodu ja aastatel, mil Kabulis naised miniseelikuid kandsid ning nägu ei varjanud, kehtisid siin veel (juba?) ranged reeglid, mis ei lubanud naistel ilma burkata ringi käia ja keelasid tüdrukutele mis tahes koolihariduse. Ma ei kavatse ja ei taha kohalikke kombeid halvustada, Pashtunwali (peamiselt puštu hõimude kirjutamata käitumisreeglistik, mis toetub üheksale peamisele põhimõttele, millest tähtsamad on külalislahkus, asüül, au, patriotism, õiglus – R. Ü.) on välja kujunenud sadade aastatega ja seda järgitakse veel sadu aastaid.

/…/

Paraku on mündil (coin – münt, ingl k – [akronüüm COunter-INsurgency'st ehk Afganistanis praegu kasutatavast strateegiast, mis rõhutab kohalike elanike turvalisust] ) ka teine külg: mässulistevastaseid operatsioone viiakse läbi keskvõimu toetuseks. Kabul on Helmandist kaugel ja pole viimase paarikümne aasta jooksul siinsete afgaanide jaoks olulist rolli mänginud, viimased neli-viis aastat on püütud keskvõimu ametnikke siinsesse keskkonda integreerida.

/…/

Üsna tavaline on, et kui me kohalikelt Talibani kohta informatsiooni küsime, saame vastuseks: «Ma ei saa teile rääkida. Kui ma teile ei räägi, lasete te mul lihtsalt minna. Kui ma teile räägin, tuleb Taliban ja tapab mu ära.»

Ja ometi teeme me edusamme.

Mis mulle meeldib, on see, et Ühtegi – artikli all on ka kirjas, et esindades isiklikke seisukohti – ei räägi roosat mulli, vaid nagu asjad on: et olukord on raske, tingimused keerulised ja ega ju ei tea, kuidas see kõik lõppeb (see veel(juba?) koht). Meenutab ühte Joe Kleini lugu sellest, kui keeruline on Afganistanis kooli ehitada.

Minu arust võiks meil Eestis olla ka arusaam, et meie profisõdurid on asi, mille üle uhkust tunda samamoodi nagu profisportlased. Ja me võiks endale aru anda, et see, mida nemad teevad on meie riigi toetuseks, on ikka tavainimese jaoks hoomamamtult suur asi. See ei tähenda, et me ei võiks arutada poliitiliste otsuste üle – kas me peame Afganistanis olema või mitte – te näete ju, et selle üle arutavad sõdurid ise ka. Aga sõimata võiksid oma tegevuse eest saada ikkagi poliitikud ja mitte sõjaväelased.

Üks asi, mis mille USAs meeldib, on see, et seal minu hinnangul 90% poliitikutest-ühiskonnas suhtub sõjaväelastesse uskumatult suure uhkustunde ja respektiga. Pisut utreeritud stiilinäide:

Ma saan aru, et me siin euroopas tihti arvame, et selline tingimusteta sõjakus on mõnes mõttes USAle halb ja eks see on üks põhjuseid, miks enamik mõistlikke demokraate (Hillary Clinton) hääletas Iraagi invasiooni poolt, mis tagantjärgi vaadates oli muidugi viga. Aga ma usun ikkagi, et saab küll tõmmata piiri poliitiliste otsuste ja Eesti kaitseväelaste toetamise vahele.

Banaalse võrdlusega lõpetades: kui Kerli Kõiv USAsse või Martin Müürsepp NBAsse või Ellerhein Austraaliasse lähevad, siis me ju tahaks, et neil hästi läheks, isegi kui see, mida nad teevad, meile eriti korda ei lähe.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Ärge lugege Postimehe Toy Story 3 arvustust!

Ok, ma tean, et ma pole ise peale imetillukese törtsu paremini teinud. Aga ikkagi ei saa heaks kiita seda, mida kriitik Niineväli Postimehes (link on õnneks Postimees+, nii et isegi kui te tahaks, ei saaks te lugeda) teeb – kirjeldab üle 50% arvustusest ainult filmi sisu ja lõpuks ütleb ka ära, mis lõpuks saab. Ise filmi näinuna ma võin öelda, et seal on üks koht, mille vaatamine on ilma selle lõpurikkumiseta (inglise keeles öeldakse spoiler, pakkuge parem sõna välja) oluliselt efektsem.

Jah, ma tean ka seda, et kõigi filmikriitikute Suur Eeskuju Roger Ebert teeb oma arvustuses sama vea. Ärge seda ka lugege! Aga Ebert on oma elus juba nii palju ägedaid asju kirjutanud, et talle võiks selle eest isegi andeks anda (loo lõpus stiilinäide).

Ma omalt poolt vahutaks siia otsa veel natuke sellest, kui müstiliselt hästi Pixari stuudio poisid oma asja teevad. Sest see täispika multika valem oli ju enne neid Disney ja sõprade poolt imaluseni ära lihvitud, nemad tulid ja keerasid selle pea peale – viltused tegelased, viltune maailm ja lugu, mis räägib mingisugusest teisetest asjadest, kui happily-ever-after muinasjuttude suur armastus. Kusjuures aeg-ajalt on ka teised stuudiod suutnud sellele tasemele tõusta (esimene Shrek, Kaunitar ja Koletis, Lion King, mööndustega esimene Jää-aeg). Pixarit eristab aga see, et nad suudavad seda teha iga filmiga, kusjuures ka järgedega. Kõik Toy Storyd, Nemo, Incredibles, Wall-E, on minu arust mitte ainult väga head filmid, vaid klassika ja ka mittte päris tiputükid – Cars, Bugs Life, Up, on sama head kui ülejäänute parimad saavutused.

Ma alati veel mõtlen, et kurat, nüüd on nad ikka oma loo ja tegelasekesksusega üle piiri läinud ja inimesed tahaksid ikka rohkem sellist jalaga-tagumikku kommertsi. Aga ei, selgub, et kuidagi – mul ei ole aimugi, kuidas – lähevad need lood ikkagi inimestele rohkem korda kui tavalised multikad. Toy Storyst tuleb ilmselt selle aasta vaadatuim film.

Vahu lõpp

Panen teile lõpetuseks minu absoluutse lemmikkoha Eberti tööst – filmi Deuce Bigalow: European Gigolo arvustuse viimased lõigud:

The movie created a spot of controversy last February. According to a story by Larry Carroll of MTV News, Rob Schneider took offense when Patrick Goldstein of the Los Angeles Times listed this year’s Best Picture Nominees and wrote that they were “ignored, unloved and turned down flat by most of the same studios that … bankroll hundreds of sequels, including a follow-up to ‘Deuce Bigalow: Male Gigolo,’ a film that was sadly overlooked at Oscar time because apparently nobody had the foresight to invent a category for Best Running Penis Joke Delivered by a Third-Rate Comic.”

Schneider retaliated by attacking Goldstein in full-page ads in Daily Variety and the Hollywood Reporter. In an open letter to Goldstein, Schneider wrote: “Well, Mr. Goldstein, I decided to do some research to find out what awards you have won. I went online and found that you have won nothing. Absolutely nothing. No journalistic awards of any kind … Maybe you didn’t win a Pulitzer Prize because they haven’t invented a category for Best Third-Rate, Unfunny Pompous Reporter Who’s Never Been Acknowledged by His Peers.”

Reading this, I was about to observe that Schneider can dish it out but he can’t take it. Then I found he’s not so good at dishing it out, either. I went online and found that Patrick Goldstein has won a National Headliner Award, a Los Angeles Press Club Award, a RockCritics.com award, and the Publicists’ Guild award for lifetime achievement.

Schneider was nominated for a 2000 Razzie Award for Worst Supporting Actor, but lost to Jar-Jar Binks.

But Schneider is correct, and Patrick Goldstein has not yet won a Pulitzer Prize. Therefore, Goldstein is not qualified to complain that Columbia financed “Deuce Bigalow: European Gigolo” while passing on the opportunity to participate in “Million Dollar Baby,” “Ray,” “The Aviator,” “Sideways” and “Finding Neverland.” As chance would have it, I have won the Pulitzer Prize, and so I am qualified. Speaking in my official capacity as a Pulitzer Prize winner, Mr. Schneider, your movie sucks.

Bookmark and Share
Posted in Kultuur | Tagged , , | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-21

  • "Et iga sajas elanik on Iraagi päritolu, ei põhjusta Rootsis eksistentsiaalset kriisi. Küll aga Eestis–Rootsi pärast." http://bit.ly/cALBhI #
  • Kirglik online-väitlus @barbipilvre ja @vaitlusselts vahel kukutas Postimees.ee serveri maha. Noh, see või kuumus :) #

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Jožin z bažin

Klassika

20 30 aastat hiljem

Sõnad:
I’m taking my Skoda 100 to go camping in Orava.
I’ve got to hurry so I’m taking risks, driving through Moravia.
There’s a monster in the countryside, he comes out of the swamps.
He mostly eats people from Prague and his name is Joey.
Chorus:
Joey the Swampthing slithering through the bog,
Joey the Swampthing creeping into town,
Joey the Swampthing sharpening his teeth,
Joey the Swampthing bites, chomps and strangles.
Joey the Swampthing, how can we catch him?
Who could have imagined!
The only thing that will work is a crop duster.
I drove through a village on the road to Vizovice
The mayor welcomed me over a glass of slivovice
He said, He who brings us Joey, dead or alive,
I’ll give him my daughter’s hand in marriage, and half the collective farm!
Chorus
I said, Mr Mayor, just give me a plane and some powder
I can get you Joey without any problem
The mayor agreed, so in the morning I took off,
All the powder from the plane fell on Joey so nicely.
Joey the Swampthing all covered in white,
Joey the Swampthing crawling out of the mud,
Joey the Swampthing climbing onto a rock,
Joey the Swampthing, it’s all over for him now.
I caught Joey, now I’ve got him, yo ho ho
I’ll take any cash I can so I’m selling him to the zoo!

Lugu Wikipedias

Bookmark and Share
Posted in Hall of fame, Vaheaeg! | Comments closed

Sähke kliimainsenerid: aiavoolik taevasse on halb mõte

Villu vahendab Novaatoris teadusartiklit, mis ütleb, et mõte taevasse vulkaanipurskega sarnaselt väävliosakesi puistada, pikas plaanis ei töötaks.

Carnegie Melloni ülikooli kliimateadlane Kate Ricke koos kolleegidega [leidsid] osakeste pihustamist modelleerides , et pikaajaliselt toob see kaasa sademete hulga vähenemise. Lisaks oleksid kliimajahutamise tulemused eri regioonides erinevad: nii ootaks teatud maakera piirkondi liigne jahtumine, samas kui mõnes piirkonnas jääks jahutav mõju tühiseks.

Ma ise lugesin sellest esimest korda raamatust Superfreakonomics, kus autorid Steven Levitt ja Stephen Dubner käisid hullude inseneride juures uurimas, et kuidas kliimasoojenemist lahendada ilma kasvuhoonegaasi kärpimata. Seal pakuti siis ka välja, erinevaid lahendusi, nende hulgas seesama “aiavoolik taevasse”, mille kaudu hakkaksid väävliosakesed atmosfääri kõrgematesse kihtidesse minema.

Sellega tuli paraku aga kaasa tõsine pasatorm ja kliimasoojenemisentusiastid – üldiselt mitte liiga suure huumorimeelega grupp –  tegi poisid maatasa. Stiilinäited siin ja siin.

Muidugi, Stevedel oli veel mitmeid ideid, kuidas soojenemist ikkagi ära hoida – iseliikurmasinad, mis Atlandi ookenais pilvi tekitaksid jne. Ja praeguse seise järgi – kus kasvuhoonegaaside reaalset piiramist kusagilt ei paista, võib neid paari aasta pärast ikkagi vaja minna.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-20

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Mehed tööl

Bookmark and Share
Posted in Vaheaeg! | Comments closed

Uppumispaanika

See õnnetu Eesti Päevalehe esikaas on siis nädalavahetuse Eesti interneti põhimeem. Sellele lisanduvad Õhtulehe kaanehüüatus: “Päästja: laibarivi on juba 100 meetrit pikk! Mida on veel vaja, et aru pähe tuleks?” Ja Postimehest Jüri Pihli tsitaat:

Kui suve keskpaigaks on uppumissurma surnud juba üle poole saja inimese, võime olla kindlad, et tänavune aasta lööb lisaks kuumarekorditele veel väga kurva uppumissurmade rekordi.

(muide, võrrelge seda tsitaati paari nädala taguste Agu Uudelepa soovitustega opositsioonile, mul tuli küll tuttav tunne)

Muidugi, tegemist on tüüpilise avalik-õigusliku paanikaga, ehk võib ju öelda, et ega sellest midagi halba nüüd küll ei ole, kui uppumine kui oht rohkem tähelepanu saab, ning sotsiaalse sisuga sõnum: “oleme siis  kõik ikka endaga ettevaatlikud” meedias rohkem kõlapinda omab. Pealegi on praegu  uudistevaene suveaeg, mis paanikat võimendab.

Aga fakt on ikkagi see, et uppumissurmad, kuigi tulevad seekord ilmselt suuremad, kui varasemal mõnel aastal, ei ole võrreldes mõnede eelmiste aastatega katastroofiliselt proportsioonist väljas ning rekordit kohe kindlasti lubada ei saa. Päästeameti lehe uppumissurmade statistika läheb ainult kaks aastat tagasi, aga statistikaametist saab sellesisulise tabeli välja manada alates 1994. aastast. Palun:

Uppumissurmade “rekord” on siis 250, pärit aastast ’94. Ja nagu ka teiste sarnaste näitajate puhul – liiklussurmad, tulesurmad – on see viimasel kümnendil võrreldes 90ndatega oluliselt alla tulnud  Aga kui me vaatame seda graafikut ajas tagasi, siis on näha ka, et muutused aastate vahel on suured, ehk siis ma pakun välja, et siin on tugev sesoonne element – mida soojem suvi, seda rohkem uppumisi. Sest autodega sõidetakse aastats ikkagi võrdlemisi konstantne hulk kilomeetrid ujumaskäimine aga sõltub ilmast oluliselt rohkem (kusjuures erinevalt varasematest aastatest on päästeametil just sel aastal käimas uppumissurmade vastane sotsiaalkampaania).

Kokkuvõttes on selle paanika tulemus nagu teistegi meediaasjadega – mis tegelikult kaob, on inimeste turvatunne. Mäletan kusagilt, et USAs on kuritegevus suures plaanis aastaid langenud, aga inimeste taju on, et kuritegevus kasvab – ja põhjuseks peetakse seda, et tänases meedias pälvib kuritegevus lihtsalt rohkem tähelepanu.

Ma igaks juhuks lõpetan selle mõttega, et jumala eest, iga kaotatud elu on väga kurb ja olge ettevaatlikud. Aga et see suur pilt on siiski ka oluline.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

.ee domeeni told-you-so

.ee domeeni saatusest huvitunutele soovitan soojalt kuulata läbi Kuku raadio reedene saade Vastasseis. Seal on siis Tõnu Samuel ühelt poole ja Jaak Lippmaa ja Marek-Andres Kauts teiselt poolt. Postimehe kokkuvõte on siin.

Saade läheb aeglaselt käima ja mõlemad pooled ei jäta liiga kindlat muljet – Lippmaa ei adresseeri kohe kõiki küsimusi ja Samuel tundub lihtsalt põhjendamatult torssis, aga lõpuks vähemalt minu arust tulevad välja samad asjad, millele ma ise siin viitasin. Et projekt on investeeringute mõttes front-loaded ja see tuleb sealt alla. Ja et me ei saa süüdistada EISi raha tuuripanemises enne, kui raha on reaalselt tuuri pandud ehk siis kui reform on käima läinud ja me saame sihtasutuse aastaaruannet vaadata.

Ja viimane point on see, et kui on välja kuulutatud hind, siis ei saa olla niimoodi, et seda lastakse juba alla – esimene aasta peab ikkagi kõigi käest sama palju raha võtma.

Ma ütlesin eelmise postituse kommentaarides ka, et iseenesest on õige, et internetikogukond mürtsu teeb ja tähelepanu juhib, sest alati võib väita, et riik peaks mingid kulud ka edasipidi kinni maksma, mida ta siiani on teinud. Aga neutraalselt positsioonilt ma ei ole ise leidnud midagi, mis mulle tõestaks, et midagi on väga valesti tehtud. Jah, EIS oleks ilmselt saanud omi asju paremini kommunikeerida, aga midagi kuritahtlikku selles ilmselt ei ole.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika, Poliitika ja majandus | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-19

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-18

  • RT @cnnbrk: Initial test period for oil well cap passes with no leaks apparent, BP says http://on.cnn.com/crVomr #
  • Igati soovitan Toy Story 3. 95% sama hea kui 2 ja 2 on üks mu lemmikfilme üldse. Pixar ikka kohe oskab. #

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-16

  • Rumm ka euromündikujundusevastaste paadis. Vermimine küll läks juba lahti vist. http://bit.ly/bvPflG #

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed

Zombie

Bookmark and Share
Posted in Vaheaeg! | Comments closed

Suvel on soe, asfalt sulab linnas, Elvas tehakse moodsaid teetöid

Bookmark and Share
Posted in Vaheaeg! | Comments closed

Aa, muide, euro tuleb

Ansipi intervjuu Äripäevas euro saamise puhul on tore lugemine. Aga mulle meeldis eriti see lõik:

Millist lobitööd tuli Teil Euroopas teha?

Olen suhteliselt järjekindel olnud ja alustasin nende juttudega kohe. Nende viie aasta jooksul, mis ma olen peaminister olnud, on mõne kolleegi puhul juba küsimus tekkinud, et kuule, sa räägid seda juba õige mitmendat korda – mis teil seal õige viga on. Asi on selge, ma toetan. Aga kui sa juba nii mitmendat korda räägid, siis peab ju midagi olema, mida sa seal kardinate taga varjad.
Üldiselt on kolleegidele see info olnud huvitav. Ma ei nimetaks seda lobitööks, vaid vastastikku kasulikuks arvamuste vahetuseks.
Ja seda deklareerisime kohe alguses, et me ei küsi mingeid erandeid. Kui kriis lahvatas, siis mõjuka eurotsooni liikmesriigi president propageeris, et ELi liikmesriigid peaksid kõik koheselt liituma eurotsooniga ja kriteeriumide täitmine tuleks unustada, sest maailm on muutnud ja olud teised – vanad nõudmised pole enam kohased. See võinuks meile meeldida – kuid olime ka siis konservatiivse lähenemise poolt. Kokku lepitud reeglitest peab kinni pidama. Niisamuti lootsime ise, et keegi ei hakka neid poole protsessi pealt ka muutma.

See tuletas mulle jah meelde, et Eesti – erinevalt teistest uue Euroopa riikidest – võttis ühel hetkel selle positsiooni, et Maastrichti pole vaja muuta – kui kõik teised ütlesid, et kriteeriumid (eriti inflatsioon) on ebaõiglased ja ei lase meid kunagi eurosse. Ja see – nagu ka euro ise Eestis – osutus tagantjärgi õigeks kaardiks.

Ma saan aru, et Ansip tõesti ei meeldi paljudele, aga paraku on vist niimoodi, et kui midagi kardinaalseslt tuksi ei lähe, siis see euroasi toob ta meile veel neljaks aastaks valitsuse pressikal nädala Ansipit tegema. Ma leian, et teenitult – viimati kui Reform pukki valiti, oli 10% majanduskasv ja tõesti raske näha, miks opositsiooni peaks toetama. Nüüd on 15% langust ja 20% tööpuudust ja ikkagi on suudetud inimestele selgeks teha, et me riigina tegime pigem õigeid otsuseid.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-15

  • Friedmanilt täitsa kobe kolumn USA spioonivärgist – ta oleks õnnelikum, olnuks spioonid soomlased http://nyti.ms/d2Aqnm #
  • Vot, vot, mida interneti jaoks tehakse: Jewel laulab undercover karaoket http://bit.ly/dvW8J9 #
  • Nick Krystof kirjutab ajakirjanduse kallutatusest ja kolmandast maailmast kirjutamisest http://nyti.ms/auz1rh #

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Uncategorized | Comments closed