Category Archives: Poliitika ja majandus

Presidendivalimiste debatt

Väitlejad siis teavad, et debati lõpus palume ka lühikest kommentaari ja 18-28 skaalal punkte. Ma sada protsenti ei luba, et saan teid siin modereerida, aga kui mind ei ole, siis on Marleen.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 4 Comments

Eurovisiooni laivjututuba

Klassivennad löövad mu maha (meistrite liiga jututube pole jõudnud üldse teha), aga nüüd teeme Eurovisiooni lobatoa. Algab siis kell 22.00.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Leave a comment

Üksikkandidaatide väljajäämine on igati põhjendatud

Olen mitmelt poolt lugenud vigisemist selle üle, et üks või teine suure tulemuse teinud üksikkandidaat – no näiteks Kunnas (“Ma tegin 35. tulemuse!”) – ei saanud Riigikogusse. Mumeelest on see täielik jama. Võtame sellesama Harjumaa näite. Kokku anti meil siin 87 307 häält, mille eest saab Harjumaa riigikogusse 14 saadikut. No kuidagi ei oleks õiglane, et üks nendest kohtadest läheks 3269 häält saanud Kunnasele samas kui Reform sai piirkonnast 34488 häält.

Ehk siis on põhjendatud, et selleks, et ringkonda esindama pääseda, peab üksikkandidaat saama lihtkvoodi (hääled kokku jagatud mandaatidega) täis – muidu ju diskrimineeritaks üksikkandidaadi kasuks. Jah, muidugi sai Kunnas rohkem hääli kui Reformist viimasena sisse saanud Kalev Lillo (474 (Lillo sai üldse kompensatsioonimandaadiga, aga see on teine lugu)). Aga Reformi hääled ei ole ju ainult Lillo. Reformist saab Harjumaalt Riigikokku 6 inimest ehk kokku said nende kandidaadid keskmiselt 34488/6=5748 häät. Ehk – jällegi – väga õiglane on, et Harjumaad esindavadki parlamendis need reformikad, mitte Kunnas ega 2957 häält saanud Artur Talvik (roheliste nimekiri sai 4108 häält).

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 1 Comment

Millised liberaalid geipartnerlust ei toeta? Millised konservatiivid toetavad?

Eesti Gei Noored on ilmselt mõnest kompassist tulemused kätte saanud.

Reformist ei toeta samassoliste partnerlust: Igor Gräzin, Hanno Pevkur, Väino Linde, Aivar Sõerd, Kalle Jents, Tõnis Kõiv (Häbe teile kõigile! Liberaalid!). Ansip, Ligi, Lang toetavad.

Keskist enamik ei toeta, Poolt on ainult Kadri Simson, Mailis Reps, Olga Sõtnik ja Marika Tuus (panete tähele, kõik naised!). Noored mehed nagu Toobal Laasi jne on vastu.

IRL on kõik vastu v.a.  Marko Mihkelson ja Jaak Aaviksoo. Tubli!

Sotsid on poolt, v.a. Andres Anvelt, Jaan Õunapuu ja Kalev Kotkas.

Mis ma ise arvan: Tl:dr – partnerluse vastu olijad lähtuvad küünilisest oportunismist või ei ole asju läbi mõelnud.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 6 Comments

Huvitavaid valimistulemusi

Huvitavaid valimistulemusi

Okei, ei tule veel und ega valimispohmakat. Ja individuaalsed tulemused on väljas. Põnevamaid neist: (miskipärast WordPress ei pannud neid öösel üles, võite ise arvata kui rõõmus ma olin kell 3.15 kui selgus, et mu leht on maas. Aga tulemused on põnevad ikka.)

VALIMISRINGKOND NR 1

Haabersti , Kristiine, Põhja-Tallinn

Valdur Lahtvee: 453   häält.
IRLi esineli: Ken-Marti Vaher
5 385 Andres Herkel 1 716 Liisa-Ly Pakosta 1409 Tarmo Kruusimäe 1187
Sõber Kaarel Oja esimestel valimistel 128 häält. Hea tulemus!
Hannes Rumm – Riigikogust loobuja – 759
Jaak Juske 123
Peep Taimla 97
Ringkonna võit – rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas 6691
Tiina Lokk 885
Remo Holsmer 692
Vilja Savisaar-Toomast
1421
Märt Sults
871
Lauri Laasi
423 (Keskist 7s)
Kalev Kallo
303 (9s)
Ivar Raig 166
Mart Helme 2459

VALIMISRINGKOND NR 2
Kesklinn, Lasnamäe, Pirita

Kaarel Tarand 2286
IRLi 6.-8.Kalev Vapper 482, Toivo Jürgenson 341, Neeme Kuningas (leheküljeline reklaam viimases Ekspressis Kuninga peast Michaelangelo Taaveti kujul) 323
Sotside top4: Andres Anvelt 3443, Barbi-Jenny Pilvre-Storgard 1182, Maimu Berg 1126, Vadim Belobrovtsev 601
Jörgen Siil
108 SDE
Indrek Salis 281 Ref
Rain Pilve
165 Ref
Kalle Klandorf
503 Kesk (nimekirjas neljas, pääses Savisaare häältega sisse)
Evelyn Sepp 414, ringkonnas KEst kuues.
Toomas Vitsut
322, kaheksas
Katrin Siska 249
Kaie Kõrb
172
Taavi Aas 157
Dimitri Klenski
1237
Martin Helme
1753

VALIMISRINGKOND NR 3
Mustamäe, Nõmme

Marek Strandberg 796
IRLi 1-3 Urmas Reinsalu 5054, Mart Nutt
1967, Siim Valmar Kiisler 1389
Madis Kübar
193
Anto Liivat
254
Gerd Tarand
133
Ref top4: Urmas Paet 10 791, Aivar Sõerd, Raivo Järvi
1 503, Maret Maripuu 1 461
Kaido Kaaberma
159
Eduard Toman
634
Kalle Mihkels
184
Toomas Trapido
443

VALIMISRINGKOND NR 4
Harju, Rapla

Esinumbrid:

Andrus Ansip 18 981
Mart Laar
9 547
Urve Palo
5 873
Mailis Reps
2 638
Artur Talvik
2 957

Marko Mihkelson 3 946
Lauri Vahtre
818
Haldo Oravas
217
Karel Rüütli
1 472
Liina Vahter
510 (Ühikarott ja tantsustaar)
Jaak Salumets
552
Katrin Karisma-Krumm
438 (Ringkonnas 11s reformikas)
Aivar Riisalu
2 195
Henrik Normann
156
Peeter Rebane
55
Leo Kunnas
3 269

VALIMISRINGKOND NR 5
Hiiu, Lääne, Saare

Aleksei Lotman 1 492
Tõnis Palts
2 242
Kajar Lember
1 363 (Sotsidest neljas)
Reformi top4: Jaanus Tamkivi
3 181, Urve Tiidus 3 127, Lauri Luik, 1 934 Tarmo Mänd 1 331
Kalev Kallemets
469
Kalle Laanet
2 567

VALIMISRINGKOND NR 6
Lääne-Viru

Esinumbrid:
Marko Pomerants
3 461
Indrek Saar
3 942
Hanno Pevkur
3 779
Peeter Võsa
1 938

Rannar Vassiljev 1 961
Paul-Eerik Rummo
832 (Reformist kolmas)
Siret Kotka
901
Toomas Varek
680
Andres Sõber
164
Liis Tappo-Treial
86
Andrus Blok
1 219
Samuel Golomb
65

VALIMISRINGKOND NR 7
Ida-Viru

Erki Nool 1 399
Robert Antropov
165
Jevgeni Ossinovski
1 577
Jaak Allik
1 524
Kristiina Ojuland
2 136
Rein Aidma
1 251
Mihhail Stalnuhhin
8 585
Jaan Toots
413 (peaministrikandidaat!)

VALIMISRINGKOND NR 8
Järva, Viljandi

Jaan Sööt 268
Ando Kiviberg
618
Helir-Valdor Seeder
4 481
Hendrik Agur
209
Sven Mikser
7 435
Jaanus Marrandi
901
Randel Länts
214
Jürgen Ligi
5 043
Enn Eesmaa
1 536
Priit Toobal
794
Jaak Aab
702
Hannes Vanaküla
96
Andreas Reinberg
(üksikkandidaat) 1 411

VALIMISRINGKOND NR 9
Jõgeva, Tartu

Üllar Luup (Kanal2 reporter, roheliste nimekirjas) 598
IRLi Top3: Ene Ergma
3 871, Aivar Kokk 3 359, Peeter Tulviste 1 269
Joel Luhamets
623
Mihkel Kübar
199
Jaan Õunapuu
3 101
Igor Gräzin
6 049
Mati Raidma
1 698
Marika Tuus
2 966
Mait Maltis
196
Nikolai Maspanov
83
Mai Treial
1 115 Rahvaliidu parim, Luua metsakooli ringkonnas
RLi Nimekiri KOKKU 0,514 kvooti
2 950

VALIMISRINGKOND NR 10
Tartu linn

Peep Mardiste 841
Silvia Lotman
309
Tõnis Lukas
4 810
Margus Tsahkna
3 230
Mihhail Lotman
760
Merle Jääger
428 (mõlemad IRL)
Andres Siitan
129
Heljo Pikhof
3 268
Marju Lauristin
3 037
reformi Top5:
Urmas Kruuse
6 827
Rait Maruste
2 422
Laine Jänes
2 212
Margus Hanson
1 477
Silver Meikar
776. Meikar on tõesti vaba.

Jüri Sasi 534
Martin Parmas
457
Janika Mölder
405
Helmer Jõgi
378
Aadu Must
1 901
Diana Klas
194 (Kesk)
Robert Närska
304

VALIMISRINGKOND NR 11
Võru, Valga, Põlva

Esinumbrid:
Jaak Aaviksoo
3 484
Ivari Padar
3 227
Valdo Randpere
4 793
Heimar Lenk
2 807

Elle Kull 569
Kalvi Kõva
2 888
Urmas Klaas
2 991
Ester Tuiksoo
971
Toivo Tootsen
491
Peeter Ernits
(RL) 808

VALIMISRINGKOND NR 12
Pärnu

Eerik-Niiles Kross 3 578
Roheliste nimekiri KOKKU 0,863 kvooti
4 345

Annely Akkermann (IRL) 3 259
Toomas Tõniste
(IRLi esinumber) 1 863
Trivimi Velliste
1 614
Marianne Mikko
2 080
Reform top3:
Rein Lang
3 926
Väino Linde
2 630
Andrei Korobeinik
2 057
Kadri Simson
3 853
Rein Ratas
711
Avo Keel
258
Mark Soosaar
1 877

Bookmark and Share

Posted in Poliitika ja majandus | 3 Comments

Valimiste õhtu jututuba

Tere! Kuna eile sai jututoas osalejate arv täis, siis täna on väike natsireegel juures – kui tahate õigust ilma modereerimata kommenteerida, siis pange, palun, oma täisnimi, nii et ma saaks aru, kellega tegemist. Aitäh!

P.S 224 lugejat! Rekord!

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 1 Comment

Esinumbrite debatt

Ainult iga nelja aasta tagant!

P.S. 158 lugejat kokku, ajaleht.eu rekord!

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Leave a comment

Eelviimane valimisdebatt: sotsiaalküsimused

Nii, koguneme siis eelviimast korda telerite ja arvutite ümber, et valimisdebatti vaadata.

Eelviimases Valimisstuudios räägitakse meditsiinist, sotsiaalteemadest, toimetulekust ja ääremaastumisest.

Stuudios väitlevad Jüri Ratas, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu, Artur Talvik, Eiki Nestor, Ülle Kalvik, Nikolai Maspanov, Tarmo Õunapuu ja Mai Treial.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Leave a comment

Poliitikute mälumäng

Nii. Täna pakume siis sellist atraktsiooni, et astume klassivendade Märdi ja Veikkoga poliitikute mälumängus üles võistkonnana. Oleme võistkonna Bläkk nime all ülikooli ajal Tartu Füüsikahoone suuraudikas peetavatel iganädalastel mälumängudel, mida korraldasid Hillar Palamets ja Rein Ets ja Uno Ainsoo osalenud küll, tõsi, mitte kõige paremate tulemustega. Aumeeste mäng, internetti ei kasuta.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 1 Comment

Valimisstuudio IV: Kultuur ja värgid

Minu kokkuvõte: Lukas 27. Esines ministrina hästi, kaitses oma platvormi (palju see kõrgharidus nüüd maksiski?) ja tehtud tööd ja oli suuremeelne ehkki varjatult põlglik kultuuriministri tegemiste suhtes.
Reps 25. kaitses oma programmi ka hästi, näitas minumeelest ilusti valitsuse vigu ja mõjus pädevalt ning teravalt. Oma maailmavaate esindajad tõi ilmselt koju.
Kreitzberg 25 Näitas enamikes küsimustes ka, et ministriaeg ja kultuurikomisjoni juhtimine ikkagi annab oluliselt pädevust, aga eristuvust praeguse ministri programmist, teistsuguseid lahendusi oleks tahtnud palju rohkem näha. Sotsid ju lubavad – erinevatel hinnangutel – miljardi või pool eelarvele juurde kirjutada, kusjuures see debatt on kindlasti suur osa, kuhu see kõik läheb. aga seda nagu välja ei tulnudki.
Mihhailov 24 Oli pildil ja omades küsimustes (mis ju selles debatis peamiselt esindatud olidki) sai enda seisukohti ilusti põhjendada. Kui Reps oleks väga ära kukkunud, oleks ilmselt suutnud vene häälte pärast konkureerida, aga praeguses seisus läheb vist kõik nii nagu alati.
Lang 23. Võrreldes eelmistega mõjus ebapädevalt ja pealiskaudselt. Oleks siis oma seda majandusjuttu vähemalt järjekindlaltki ajanud, aga jäi seekord küll selgelt Lukase varju.
Tarand 23 Esituslikult kõige parem, aga mõtted jäid minu jaoks väga sisutühjaks. Ei suutnud konkreetset programmi, erinevusi valituse-opositsiooniga eristada (aga see on neil vist ka perekondlikult sümptomaatiline).
Raig 22 Oma sisulise mõtte kandis välja, aga reaalsetest haridus-kultuuri jne teemadest ei teadnud eriti midagi.
Hanni 20. Ei jäänud ühegi teemaga meelde, tundus mõistlik, aga põhjust ennast valida küll kuidagi ei andnud.
Paemurru 18. Ei saanud ühestki mõttest aru, mis ta püüdis öelda.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 4 Comments

Valimisstuudio III üksikkandidaadid

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 4 Comments

Valimisstuudio II välispoliitika ja julgeolek

Oli lõbus – 138 lugejat (rekord!), 500 tuuris sõnumeid. Panen oma hinnangu siia välja ka, aga lugege teisi ka, kõik olid täitsa asjalikud.

Kajar: Mikko: 24 Konflikti kergitamise üritamise eest lisapunkt, aga sisuliselt ei saanud siiski aru, mida sotsid tahaksid välisministeeriumis teistmoodi teha. Afganistani teemal võttis seisukoha, aga ei põhjendanud.
Aaviksoo 26. Julgeoleku teemadel esines ägedalt, kaitses oma ametkondi ja tehtut ja – nagu pidigi – osutas erinevustele Reformierakonnaga. Reljeefselt ei väljendunud.
Eesmaa 22. Mõjus pädevalt, aga suurima opositsioonierakonna esindajana tahaks lisaks üldise välispoliitika toetamisele (mis on ok, see peakski ju olema laias laastus konsensuaalne valdkond) ka mingit erinevat visiooni. Seda ei mäleta, seega ei saa kõrgemalt hinnata.
Paet 26. Ministrina kaitses kõiki otsuseid ja kuna teema on tuttav, suutis tihti öelda vähema ajaga rohkem ja sisulisemalt. Pädev, millegiga eksitada ei suudetud, seega nelja aasta töö võib lugeda hästi tehtuks. (Sama Aaviksoo kohta, saates küll keegi ei suutnud esitada veenvat kaasust, et tema peaks olema ühe tegevministri asemel).
Kross 21. ei jäänud ühegi teemaga meelde ja ei suutnud küll mingit iseseisvat, värsket või uudset mõtteviisi tuua. Venemaa teemadel etteaimatav, teistel nagu ikka, endiselt ei saa aru, miks ta IRLis ei ole.
Hannes Toomsalu 22. teemadesse liiga palju ei suutnud sekkuda – peale armeekorralduse ja veteranide, seega kõrgemat hinnet ei vääri, aga jättis vähemalt vähegi pädeva mulje. Rahvaliidu välispoliitikast selgust ei saabunud.
Žuravljov, Mätik, Toome 19. Ei suutnud ühegi teemakäsitlusega veenvad olla, erakondade programmist arusaama ei tekkinud, ei taha nagu halvemini öelda – formaat ka selline, aga no kui sa tuled saatesse juba, proovi mingilgi teemal mingi koherentne seisukoht paari faktiga välja mõelda ja harjuta, kuidas sa seda ütlema hakkad, vastasel korral on see eetriaja raiskamine. Valijana võin öelda, et ei saa ühtegi nendest viimasest kolmest erakonnast toetada.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 1 Comment

Valimisstuudio jututuba 1: majandus, maksud, tööpuudus ja ettevõtluskeskkond

Minu kokkuvõtted: Ligi 25 (Kaitses selgelt oma ja valitsuse konservatiivset joont, närvi ei läinud, viskas aeg-ajalt mõne fakti, IRLi nõrkadele kohtadele ka osutas – vähemalt nii, et ma sain aru), Simson 25 (Emotsionaalselt kaitses hästi opositsiooni seisukohti – sisuliselt osutas – nagu ta ju peabki – valitsuse probleemidele ja pakkus ka alternatiivi. Intellektuaalselt ma saan aru küll, mida KE lubab teha, on see, mis see on, aga see ei ole enam 25 000 palka riigiametnikele. Ja väitlusgurmaanina ma osutaks, et Simson oli ainsana ette valmistanud ka paar one-linerit, mis ikka mõjusid), Parts 24 (Valgus natuke laiali ja ei olnud ühtset sõnumit. Imelik, et kokkuvõtvas ringis sõna ei saanud. Valitsuse poliitika esindaja, aga Reformi varjust välja ei murdnud – see ilmselt polnud ka teema, kus see olnuks võimalik.), Palo 22 (ei vallanud fakte ja läks kohe alguses rööpast välja. Jällegi, ma vist intellektuaalselt saan aru, mida sotsid teeksid, aga see tundub mulle kõik väga kahtlane – et kust see riigieelarve tasakaal, mida lubatakse, siis ikkagi tuleb. Ei suutnud seda mulle selgeks teha.) Strandberg 21 (Mineraalidest! Muhe, aga nagu ikka üldise teemaga üldse ei haakunud. ehk siis targalt öeldes olulise ja ebaolulise eristamine probleemiks minu jaoks). Neid mehi, kelle nime ma enne ei teadnud, ei hakkaks hindama, aga 20 piiri nad minu jaoks ei breikinud. Kristlike demokraatide oma jäi meelde, et tundus isegi natuke asjalik, aga ei saanud ju ka piisavalt sõna.

disclaimer: ma surmtõsiselt ei flownud, aga see vist ei ole ka eesmärk
full disclosure: tartlasena olen ma varem palju reformi valinud ja kui ausalt tunnistada, siis Jürgen Ligi vastu on aastate jooksul arenenud ka väike mancrush – et võib-olla ma sain tast lihtsalt paremini aru, no näiteks kui ta maksuerisustest rääkima hakkas ma asusin kohe noogutama.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | 2 Comments

Mh?

Ma ei ole Keskerakonna valija. Aga isegi kui oleks, siis ma leiaks, et parteiressursi – peasekretäri positsiooni ja pressiesindaja – säänne kasutamine on kohatu.

Keskerakonna pressiteade
3. detsember 2010
Peaministri nõunik kirjutas Toobali pealt maha?
Kui Ansipi nõunik Arto Aas kirjutas neljapäeval, et tema tööandja, lugupeetud peaminister ei usalda Edgar Savisaart ning seepärast välistab ka temaga igasugu koostöö, siis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on juba pea pool aastat tagasi öelnud, et tema ei usalda Ansipit raasugi.
“Mina ja usun, et ka mitte ükski keskerakondlane ega ka mõne teise erakonna liige ega toetaja peale reformierakondlaste ja mõne IRLika, ei usalda peaminister Ansipit ega tema valitsust. Kusjuures ma pole 100% kindel, et Ansipi partei liikmedki kõik teda usaldavad,” kirjutas Toobal 22. juulil oma veebipäevikus. “Kes usaldaks peaministrit, kelle süül on omavalitsused raskemas olukorras kui kunagi varem? Kellele meeldiks peaminister, kelle süül iga viies inimene elab vaesuses ja kelle põhiküsimus on igapäevane toimetulek ja äraelamine?”
Seega tekib küsimus, kas peaministri nõunik sai oma mitteusaldamisteemalise kirjutise jaoks inspiratsiooni just Keskerakonna peasekretäri blogi lugedes…
Lugupidamisega,
Taavi Pukk
Pressiesindaja
Eesti Keskerakond

Mingi soliidsus võiks suurel parteil ju siiski olla.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Vaatame USA valimisi

P.S (preskriptum) Jälgisite Eesti meedia ainsat (!) ülekannet maailma tähtsaima riigi valimistest. Või noh, onlainides vähemalt ma ei näe uudistki.

6.35 Head ööd!

6.31 Ametlikud kanalid veel ei julge, aga ma läheks magama, nii et ma projekteerin siis ära: Co, Wa, Ne kõik demokraatidele, lõppseis senatis 52-48. Mis see kõik tähendab – aga seda, et eriti midagi seadusandlikku lähema kahe aasta jooksul ei toimu. Aga pole hullu, algab ka vabariiklaste valimiskampaania, pluss Obama siiski esimese kahe aasta jooksul suutis tegelikult päris palju oma asjadest ellu viia. Aga selge on, et immigratsiooni, Cap and trade’i ja pinsi-medsüsteemireformi tõmbame siis maha.

6.07 Olgu öeldud, et vabariiklased võidavad pigem 70 kui 50 kohta rohkem kui eelmine tsükkel.

5.46 Heh, uus spiiker John Boehner hakkas oma kõnes täiega pillima, muidugi seal kohas, kus ta endast hakkas rääkima: “I’ve been trying to live the American Dream“.

5.42 OK: selline värk. Karta on, et Pennsylvania (Arlen Specteri (kes tuli vabariiklastest demokraadiks üle) vana koht) ja Illinois (Obama vana koht (!)) lähevad punaseks, Colorado ja California tulevad siniseks. Mis tähendab, et senatis it will all come down to Reid. Harry Reid, praegune senati enamuse juht on oma koduosariigis Nevadas ka tõsise löögi all. Kui ta võidab, jääb 51-49 seis demokraatidele, kui kaotab, jääb 50-50 (kui senatis on hääletusel viik, siis tuleb asepresident oma häälega viiki murdma). Aga arvestama peab, et demokraatide 50 sees on ports päris lahtisi kahureid.

Ahah, full disclosure ka, nagu näete ma ikka olen demokraatide poolt.

5.18 Barney Frank, esindajatekoja finantsreformi boss ja tuntud kui kõige popim geikongresspersoon, ikka võidab Massachussetsis.

5.14 Californias siis ilmselt jääb demokraadist senaator – Barbara Boxer – ja tuleb pärast vabariiklasest Scwarzeneggerit taas demokraadist kuberner. Aga kuhu Arnold läheb? Viimasel ajal on ta päris palju presidendiga chumminud ma olen vaadanud.

5.03 Mis siis veel vahepeal on juhtunud: Arkansase senaator Blanche Lincoln (D, üks finantsreformi eestvedajaid) kaotas. Vahepeal (või noh, mitte minu kirjutamise vahepeal, sel aastal) surnud legendaarse West Virginia senaator Robert Byrdi koht jääb aga demokraatidele – küll pigem Ben Nelsoni moodi parempoolsete vaadetega demokraadile Joe Manchinile. Ja sestap jääb ilmselt ka senat demokraatidele – vabariiklased pidanuks enamuse saamiseks ka W-Va koha saama.

4.46 45% iseseisvatest (independents) valijatest toetab “tea party” kandidaate.

4.46 Rääkides valimisreklaamiraha reguleerijatest (vastav seadus kandis nime McCain-Feingold), mis tõsi ülemkohtus viimati praktiliselt maha hääletati, siis iseenda reeglite järgi käitunud Wisconsini senaator Russ Feingold (D) jääb ilmselt välja. Kahju, ta oli sümpaatne. Ekspresidendikandidaat McCain seevastu on muidugi taas sees.

4.43 John King väga ilusti näitab, et Obama tuules siniseks löönud kesk-Lääne osariigid – Ohio, Michigan, Iowa, Indiana – on nüüd – esindajatekoja mõttes – jälle laias laastus punased tagasi. Aga neile inimestele ongi majandus kõige olulisem – kui 2a pärast vähegi parem on, peaks Obamal ikkagi variant olema.

4.37 Päris hulle siis ikkagi ei valitud – Delaware O’Donnell (Kandideeris Bidenist vabanenud kohale ja alustas ühte oma reklaami: “I am not a witch!”) on ka väljas.

4.20 Noh, ma siis ikka jäin natuke tukkuma. Palun vabandust! Aga laias laastus läheb nagu ma ütsin – 50 häälene swing esindajatekojas, enamus seal, senat jääb Demokraatidele. Kunagi varem pole nii juhtunud, et senat on ühe partei ja koda teise käes, väitis Carville enne.

01:42 Reklaam: “Richard Quest. Profit from his experience!”

01:35 Paistab, et alguses kukub kõik küll vabariiklaste poolele. Indiana varased võistlused – kus kongressmehed Obama tuules võimul said – pööravad kõik punaseks tagasi.

01:09 Clintoni vana nõunik James Carville (the economy, stupid), läheb aasta-aastalt rohkem tulnuka nägu. ja ta jutust (mees on Louisianast pärit) on üha vähem võimalik aru saada. Donna brazile, Erik Eriksen, Paul Begala on veel vanad tuttavad paneelis. Carville esialgu ei pea CTd kindlaks.

01:05 John King – teine vana sõber – pakub, et Connecticut (kus vabariiklastest oli väljas endine wrestlingujuht Linda McMahon) ja California (Linda Fiorina vs Barbara Boxer) jäävad demokraatidele, mis tähendab sisuliselt, et senati võitmiseks peavad vabariiklased võitma kõik ülejäänud lahtised kohad. Raskeks läheb.

01:00 Kuulsa Ron Pauli (Borati filmi mäletate?)  poeg Rand Paul, kergelt hullumeelse reputatsiooniga mees, saab uueks Kentucky senaatoriks. Groovy. De Mint (R) ja Leahy (D) ka sees. Sisulisi üllatusi hetkel ei ole.

00:57 Nii lubataksegi juba vana sõpra Wolf Blitzerit koos “Best News team on television”‘iga. Tavaliselt on CNNis nii palju eksperte, et asi näeb välja nagu väiksem laulukoor.

00:55 esimesed tulemused on tegelikult olemas – Indianas pandi jaoskonnad kell 6 kinni ja paar ette teada võitjat-vabariiklast on AP välja kuulutanud, kirjutab Caucus.

00:52 Väike ennustus siis ka: esindajatekoda vabariiklastele ca 10 häälega, senat jääb demokraatidele. Ja päev lõpus öeldakse, et demidel läks paremini kui oleks võinud oodata.

00:43 Ahjaa, ma siis räägin selle ka ära, et miks üldse neid valimisi peaks vaatama. Mul endal on, ausalt öeldes, USA poliitikaga alates viimastest presidendivalimistest (aga see oli ju sisuliselt 2006. aasta alguses) võrdlemisi tõsine obsessioon olnud. Vaatasin ikka demokraatide-vabariiklaste eelvalimiste debatte ja eelvalimisi osariigi kaupa ja lugesin pärast mitmeid raamatuid (soovitan “Game Change’i” seebiooperi ja David Plouffe’i oma sisu mõttes).

Ja nüüd siis sujuvalt ka need valimised on väga huvitavad olnud. Kaks põhjust, miks see kõik nii põnev on: esiteks võetakse poliitikat sealmaal tõsiselt, mis tähendab, et kõik veebi- ja telekajastus on ka cutting edge ja seda on lihtsalt huvitav vaadata. ja teiseks eks sellel ole ikkagi selline kvaasisportlik element: keegi me veel ei tea, kuidas see öö lõppeb. Me kõik võime ennustada, aga kuidas asi tegelt läheb, on kõige põnevam vaadata otseülekande käigus, ksu suur USA kaart osa-osa haaval siniseks ja punaseks värvub.

00:35 Nii: coca: tšekk. Porgandid: tšekk. Arvuti ja CNN: ka tšekk. Kusjuures minu CNNist isegi tuleb veel päris tavaline programm, väidetavalt kella 7st USA aja järgi ehk siis kell 1 meie aja järgi algab eriprogramm. Praegu pole kusagil erilisi tulemusi ka, ma ise hoian pilku peal NYTimesi lehel, nende blogil The Caucus ja Twitteril. Cover it Live tekitas juba ühe jubeda blue screen of deathi, nii et seda esialgu käima ei pane, tundub, et ma olen niikuinii võrdlemisi üksi siin.

Sõbrad! Ajaleht.eu jumalast elab. Selle tõestuseks teeme õhtul – nii miski 11st alates – USA valimisteteemalist otseülekannet-jututuba, nii nagu jalgpalli MMigi ajal. Olete oodatud.

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Kividega surnuksloopimise kohasusest

Ajaleht vabandab lugejate ees, vastutaval väljaandjal on siin uuele-töökohal- sisseelamise/kolimise/10xkuulsam-olemisega törtsu kiire olnud ja sellega seoses on kirjutamine pisut unarusse jäänud. Aga me ei jäta teid – ja te ärge siis jätke ka meid!

Igatahes seoses uue töökohaga (“Ringvaade”, argipäeviti kell 19.00 ETVs! Ja internetis! Saatke teemasid!) on pakkuda järgmine lugu: nimelt näitasime eelmisel nädalal oma välisuudiste blokis videot (hoiatus video on tõesti väga jube!) sellest, kuidas Taliban afganistanis ühe naise kividega surnuks loobib.

Eesti Päevaleht üllitas seepeale loo, et televaatajad olid šokeeritud, kus ERRi meedianõunik ütleb sedasi:

„Ringvaate välissõnumite rubriigis kasutatakse rahvusvahelise telepildi uudisvoo lugusid, mis on oma olemuselt enamasti kurioossed, kuid samas on tutvustatud ka neid sündmusi laiast maailmast, mis panevad mõtlema, on sotsiaalselt ning kultuurierisusi tutvustavalt olulised,“ selgitas ERR-i meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur.

„Just viimastele kriteeriumitele see uudislõik vastas,“ lisas ta.

„Videomaterjal oli emotsionaalselt muidugi häiriv ja raske, olgugi fundamendalistlikule islamile omase vägivallaakti sooritamist näidati seal üldiselt ja lähemate detailideta,“ nentis Tõevere-Kaur.

Rahvusringhääling vabandab kõigi ees, keda välissõnum häiris.

Et siis palume vabandust! Oleksime pidanud andma konteksti ja hoiatama ette, et klipp on jube ja selle paigutamine kerglaste uudiste sekka oli tõesti tööõnnetus. Meie enda eetikanõunik jõudis samale järeldusele. Ja täna saates me vabandame kindlasti veel.

Selles mõttes oli mul huumoririkas lugeda EPLi uudistejuhi Kristjan Jõevere väikest tantsu endzone’is, kus muuhulgas läheb käiku all caps:

Pange nüüd tähele. Ma panen tähtsamad kohad suurte tähtedega kirja, et ka kõige tuhmima pilguga ETV toimetaja aru saaks: SELLES VIDEOS TAPETI PÄRISELT ÜHTE INIMEST. See ei olnud „oh sa raisk”, see ei olnud „vau”, see ei olnud „us-kuu-maa-tuu”. See oli päris inimese päris tapmine. Sellise videolõigu näitamiseks peab olema põhjus, TEIL EI OLNUD SEDA. Teie poolemeelne „uudistevalik” ei teinud maailma paremaks, ei pannud inimesi mõtlema ega teinud neid targemaks, ei aidanud araabia naisi. See lõik lihtsalt šokeeris. Kas šokeerimine saab olla riikliku meediakanali ees-märk? Minu meelest küll ei saa.

Tubli, istu, Bonnier!

Ei, ärge nüüd valesti aru saage. Ma (ilmselt sellesama ETVi kõige tuhmima toimetajana, sest ma olen meil ka kõige uuem) ei taha esitleda meid kui sõnavabaduse eest võitlevaid märtreid ja me kindlasti suure heameelega vabandame täna veelkord. Aga samas kui me seda asja arutasime, siis oli ka neid, kes ütlesid, et noh, selline see meie maailm paraku on ja vaataja peaks ka sellest endale aru andma.

Et mis te arvate?

(Nüüd on muidugi koht ka esimeseks: “Autor kajastab loos oma, mitte toimetuse ega rahvusringhäälinu arvamust” (loe: oh-kui-tähtis-ma-olen) märkuseks)

Bookmark and Share
Also posted in Internet ja tehnika, Kultuur | Comments closed

Venemaa ajalugu läbi tetrise

Krediit: Ezra Klein

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

Partnerlusseadusega on kööga. Kahju.

BNS eile kirjutas, et justiitsiministeerium on loobunud plaanist seadustada vabaabielulised suhted, kaasa arvatud samasooliste partnerlus, sest IRL on vastu.

«Tulenevalt sellest, et koalitsioonis valitseb konsensuse põhimõte ning koalitsioonipartner IRL on antud valdkonna reguleerimise vastu, ei ole justiitsministeeriumil võimalik antud küsimuses praegu mingeid edasisi samme astuda,» ütles [just.min  pressiesindaja Diana] Kõmmus BNS-ile.

Kuna ma olen sel teemal ise seisukoha võtnud ja mitu korda kirjutanud, siis olgu siin ka välja öeldud, et see on ikka nõrk küll. Teeme siis Eesti selle pildi peal jälle halliks tagasi.

allikas: Wikipedia.

No mõistusega võttes ma saan isegi aru, et mingit olulist häälte arvu selle otsusega seotud ei ole. Ja IRL peabki oma sotsiaalse konservatiivsuse kasti linnukese tegemiseks sellele seisukohale tulema (kuigi ma retoorikast olen aru saanud, et Eesti tasemel peaks see olema neil siiski mõõdukas konservatiivsus ja nende suur eeskuju David Cameron, mäletan, oli UK valimisdeabtis küll väga kompromissitult sealse partnerluskorralduse poolt). Aga see sotsiaalset – mitte majanduslikku – liberaalsust puudutavate küsimuste vaiba alla pühkimine Reformierakonna poolt hakkab ikkagi tüütuks muutuma.

Enne KOVi valimisi oli TIKis EVSi korraldatud valimisdebatt Reformierakonna esindajate ja õpilaste vahel. Ma seda modereerides kasutasin võimalust ja küsisin RE noorema otsa esindajate käest (Rõivas, Holsmer ja Arto Aas), et kas erakonna fookus pole mitte eksklusiivselt majandusliberaalsuse peal. Ja Aas, mäletan, vastas, et jah, muidugi on majandusküsimused Eestis olnud olulisemad ja sotsiaalsetele asjadele (vähemuste õigused, individuaalsed vabadused) pole tähelepanu nii palju jätkunud, aga et selle peale kindlasti mõeldakse.

Ma tahaks seda uskuda, seda enam, et erakonna ideoloogilisema poole esindajatelt – Lang, Kallas, Ansip ma olen omameelest pigem õigeid häälitsusi kuulnud. Aga selge on, et mingit poliitilist kapitali nende küsimuste lahendamiseks (nagu USAs näiteks Don’t ask, don’t tell poliitika kaotamisele) ei planeerita küll kulutada. Mis mulle liberaalina ja reformi valijana on kurb.

Vilets on lugu ka veel ses mõttes, et ega järgmise nelja aasta jooksul sisulist muutust ette pole näha. Praegune seis näitab, et RE-IRL pigem võidavad valimised ja jätkavad koalitsioonina. Sotsiaalselt liberaalsem kombinatsioon RE-SDE ilmselt ei tule kuidagipidi ära – arusaamad majandusest on liiga ernevad (ehkki ka sotside sotsiaalsus on Eestis äärmiselt mõõdukas), nii et järgmise nelja aasta jooksul pilt kardetavasti ei muutu. Euro ja OECD liikmelisuse me küll saime, aga vaimult oleme ikkagi pigem lääneliku  mõtlemise suhtes tagapingis.

Kahju.

P.S Seda, kui argumenteeritud on IRLi geipartnerluse vastane seisukoht, näete Postimees.ee selleteemalisest väitlusest.

P.P.S Eesti Gei Noorte seisukoht ka

Bookmark and Share
Posted in Poliitika ja majandus | Tagged , , , , , | Comments closed

Neegrijutt

Eesti Twitteris lahvatas siis eile diskussioon teemal, kas neeger öelda on õige/ilus. Jutu algatas @kalle51 – Kalle Muuli selline tviit:

ja diskussioon kulges järgnevalt: (kronoloogiliselt peate lugema alt üles)

Ja siis selliselt

ja lõppes siis täna Muuli järgmise tunnistusega:

Mul on ka mõned mõtted.

Esiteks selle neegri-sõnaga on asi mumeelest väga lihtne. Hoolimata sellest, mida ütleb ÕS (ja kui ma viimati sellest kirjutasin, ütles keeleinspektsioon siiski pisut enam kui see, mida Muuli tsiteerib), peaks iga mõtlev inimene aru saama, et Eesti keelt mittekõnelevale inimesele on see sõna solvav. Hoolimata sellest, mida sõna kasutaja ise silmas pidas. Nii et ilus, viisakas ja mõistlik oleks selle kasutamisest hoiduda, isegi kui “keelereeglid ju ei keela”. Ma tean, et eestlasi ka solvab, kui meid pannakse ühte patta teiste eks-NSVLikatega või nimetatakse venelasteks ja see on täpselt sama tüüpi asi. Panen siia tõestuseks tsitaadi Abdul Turay intervjuust Pulleritsuga:

Kas sõna «neeger», mida eesti keeles ei loeta alandavaks, solvab teda?

«Kas teid ei solvaks?» pärib ta vastu. Aga tunnistab, et kui keegi seda kasutab, siis ta lihtsalt ignoreerib ütlejat. Turay eelistab, et tema kohta öeldaks «mustanahaline».

Tõele au andes peab tunnistama, et Pullerits on seda soovitust ka oma loo pealkirjas (“Must mees ilmus nagu jumal masinast”) ka järginud.

Teiseks, kui te vähegi olete sallimatumate inimeste juttu kuulanud ja netikommentaare lugenud, siis saate aru, et argument: “aga sellel pole ju halvustavat tähendust”  seisab mõneti nõrkadel jalgadel – ja paneb teid ühte nurka mõnede äärmiselt ebameeldivate vaadetega inimestega. Jah, Ruja lauludes ja Viidingu luules pole sellel ilmselt negatiivset konnotatsiooni olnud, aga tänapäeval ma küll enam nii väita ei julgeks – selleks on meie kultuur liigselt globaliseerunud. Nii et – jällegi – mitte seepärast, et see oleks mingi PCpolitsei käsk, vaid seepärast, et see on lihtsalt mõistlik ja viisakas (ei solva mustanahalisi ja ei tekita rõõmu rassistides) võiks selle sõna kasutamist piirata.

Kolmadaks viide sõnale ‘afroameeriklane’ on lihtsalt kohatu – see tähendab ju aafrika päritolu ameeriklast, seega enamiku mustanahaliste kohta see ju ei käi. Turay on siis afroinglane jne. Mustanahaline seevastu on täitsa ok sõna ja ausalt öeldes ma usun, et see must-tähendab-räpane-ja-solvab-rohkem mõte on ka jama – siis võiks ju öelda, et male ongi rassistlik mäng, kus ühte poolt sõimatakse pidevalt räpaseks (‘must alistub).

Neljandaks, ma annan endale aru, et Muuliga –  ja kindlasti veel paljude ‘torssis onu’  stereotüübi alla mahtuvate inimestega - vaidlemine on tõepoolest mõttetu. Arusaadavalt on see küsimus kergelt generatsiooniline – samamoodi arvas Olukorrast riigis mansa eelmisel suvel, et geiabielud on ‘otsitud teema’, millel puudub reaalsusega seos. Aga viisakalt oma vaatepunkti selgitada võib ju ikkagi. See neegri-diskussioon polnud esimene ega jää kindlasti ka viimaseks, aga tore oli näha, et otseselt Muuli poolele küll pea keegi Twitteris ei astunud.

Muide, Hollandis on asi palju hullem. neil on nimelt aastaid lastle räägitud, et jõulude ajal toob kinke St.Nick, keda abistab neeger (Must Peeter), kes vanasti andis ka halbadele lastele vitsa. Vot seda on tõesti USAs raske seletada.

P.S. Keegi pole seda küll välja toonud, aga ma astuks välja ka Justin Gatlini kaitseks. Kuigi, jah, mees jäi dopingu kasutamisega vahele, on ta oma karistuse Eestis jooksmise ajaks ära kandnud. Tänapäeva jooksu- (ja ka jalgratta, suusa) spordis on seis see, et kui me asja üle järgi mõtleme, tuleb peale kartus, et patustavad pigem kõik. Nii et ses mõttes pole spordiaustajatena mõtet sportlastele täiendavaid karistusi kaela kutsuda.

Bookmark and Share
Also posted in Sport | Tagged , | Comments closed

Reedesed jäägid

Ehk panen järjest tääbid kinni, millest plaanisin kirjutada

- Guardian kirjutab, et enda lehe täistsuliseks teinud Timesi online versioon kaotas 90% lugejaid. Thebeehive analüüsib numbreid. Moraal on, et lugejate kukkumine oli ettearvatav, aga eriti paljusid inimesi internetisisu eest maksma pole õnnestunud panna. aga Murdoch muidugi üritab edasi.

- EPLis on täna kaks toredat told-you-so lugu: uppumistest (Ilmar Pihlak) sarnaselt mu uppumispaanikalooga (et lihtsalt ujumas käimiste arv on kasvanud ja sellega paraku kasvab ka uppumiste arv, kuigi muidugi peab ettevaatlik olema). Ja ülikooliharidusest, (Mikk Salu) et tasuta haridus pole ehk kõige parem variant – minu lugu siin.

- USA ülemkohtukandidaat Elena Kagan sai komiteest häältega 13-7 edasi (ülemkohtunik määratakse  eluks ajaks, president pakub ta välja ja senat kinnitab). Ainsa vabariiklasena hääletas ta poolt Lindsey Graham. Dana Millbank täpsustab Washington postis. Point siis selles, et kui vanasti eeldati, et president määrab ja kui see pole just ebakompetentne inimene, siis senaatorid ei hääleta vastu ja kandidaadid läksid reeglina ühehäälselt läbi, siis nüüd on vastaspartei senaatorid hakanud vastu põtkima. Ja Graham ütleb, et see pole õige, millega ma olen nõus. Obama, muide, hääletas ise samuti kahe Bushi pakutud kandidaadi – John Robertsi ja Samuel Alito vastu.

Jah, mul on endal ka raske põhjendada, miks see mind huvitab. Aga kui oli Robertsi confirmation hearing, siis ma mäletan, et kuulasin seda peaaegu otsast lõpuni – kolm päeva mingi 8 tundi igaüks. See oli siis aastal 2005.

- 50-aastane Merlene Ottey jooksis omavanuste maailmarekordiks 11,67 ja osaleb Euroopa meistrivõistlustel. Ottey sai oma esimese medali 1980(!) aasta olümpiamängudelt Moskvast ja on vanikm kergejõustiku medalivõitja – 2000 aasta 4×100 teate hõbe Jamaika eest. Alates 2002. esindab Sloveeniat. GILF!

- USA poliitika nädala skandaali Shirley Sherrodi vallandamise-ennistamise loo saate lugeda siit ja kommentaariks saate vaadata Rachel Maddowd.

Visit msnbc.com for breaking news, world news, and news about the economy

Krediit: reddit

Minu kübar, minu kepp, minu märss! Minu folk ootab mind!

Bookmark and Share
Also posted in Internet ja tehnika, Sport | Comments closed