Eesti Twitteris lahvatas siis eile diskussioon teemal, kas neeger öelda on õige/ilus. Jutu algatas @kalle51 – Kalle Muuli selline tviit:
ja diskussioon kulges järgnevalt: (kronoloogiliselt peate lugema alt üles)
Ja siis selliselt
ja lõppes siis täna Muuli järgmise tunnistusega:
Mul on ka mõned mõtted.
Esiteks selle neegri-sõnaga on asi mumeelest väga lihtne. Hoolimata sellest, mida ütleb ÕS (ja kui ma viimati sellest kirjutasin, ütles keeleinspektsioon siiski pisut enam kui see, mida Muuli tsiteerib), peaks iga mõtlev inimene aru saama, et Eesti keelt mittekõnelevale inimesele on see sõna solvav. Hoolimata sellest, mida sõna kasutaja ise silmas pidas. Nii et ilus, viisakas ja mõistlik oleks selle kasutamisest hoiduda, isegi kui “keelereeglid ju ei keela”. Ma tean, et eestlasi ka solvab, kui meid pannakse ühte patta teiste eks-NSVLikatega või nimetatakse venelasteks ja see on täpselt sama tüüpi asi. Panen siia tõestuseks tsitaadi Abdul Turay intervjuust Pulleritsuga:
Kas sõna «neeger», mida eesti keeles ei loeta alandavaks, solvab teda?
«Kas teid ei solvaks?» pärib ta vastu. Aga tunnistab, et kui keegi seda kasutab, siis ta lihtsalt ignoreerib ütlejat. Turay eelistab, et tema kohta öeldaks «mustanahaline».
Tõele au andes peab tunnistama, et Pullerits on seda soovitust ka oma loo pealkirjas (“Must mees ilmus nagu jumal masinast”) ka järginud.
Teiseks, kui te vähegi olete sallimatumate inimeste juttu kuulanud ja netikommentaare lugenud, siis saate aru, et argument: “aga sellel pole ju halvustavat tähendust” seisab mõneti nõrkadel jalgadel – ja paneb teid ühte nurka mõnede äärmiselt ebameeldivate vaadetega inimestega. Jah, Ruja lauludes ja Viidingu luules pole sellel ilmselt negatiivset konnotatsiooni olnud, aga tänapäeval ma küll enam nii väita ei julgeks – selleks on meie kultuur liigselt globaliseerunud. Nii et – jällegi – mitte seepärast, et see oleks mingi PCpolitsei käsk, vaid seepärast, et see on lihtsalt mõistlik ja viisakas (ei solva mustanahalisi ja ei tekita rõõmu rassistides) võiks selle sõna kasutamist piirata.
Kolmadaks viide sõnale ‘afroameeriklane’ on lihtsalt kohatu – see tähendab ju aafrika päritolu ameeriklast, seega enamiku mustanahaliste kohta see ju ei käi. Turay on siis afroinglane jne. Mustanahaline seevastu on täitsa ok sõna ja ausalt öeldes ma usun, et see must-tähendab-räpane-ja-solvab-rohkem mõte on ka jama – siis võiks ju öelda, et male ongi rassistlik mäng, kus ühte poolt sõimatakse pidevalt räpaseks (‘must alistub).
Neljandaks, ma annan endale aru, et Muuliga – ja kindlasti veel paljude ‘torssis onu’ stereotüübi alla mahtuvate inimestega - vaidlemine on tõepoolest mõttetu. Arusaadavalt on see küsimus kergelt generatsiooniline – samamoodi arvas Olukorrast riigis mansa eelmisel suvel, et geiabielud on ‘otsitud teema’, millel puudub reaalsusega seos. Aga viisakalt oma vaatepunkti selgitada võib ju ikkagi. See neegri-diskussioon polnud esimene ega jää kindlasti ka viimaseks, aga tore oli näha, et otseselt Muuli poolele küll pea keegi Twitteris ei astunud.
Muide, Hollandis on asi palju hullem. neil on nimelt aastaid lastle räägitud, et jõulude ajal toob kinke St.Nick, keda abistab neeger (Must Peeter), kes vanasti andis ka halbadele lastele vitsa. Vot seda on tõesti USAs raske seletada.
P.S. Keegi pole seda küll välja toonud, aga ma astuks välja ka Justin Gatlini kaitseks. Kuigi, jah, mees jäi dopingu kasutamisega vahele, on ta oma karistuse Eestis jooksmise ajaks ära kandnud. Tänapäeva jooksu- (ja ka jalgratta, suusa) spordis on seis see, et kui me asja üle järgi mõtleme, tuleb peale kartus, et patustavad pigem kõik. Nii et ses mõttes pole spordiaustajatena mõtet sportlastele täiendavaid karistusi kaela kutsuda.











Pahvilt tasakaalukas lugu kergejõustikust. Who knew!
Peep Pahv võtab kergejõustiku MMi Postimehes kokku kahes loos ja Eesti spordiajakirjandusele ebaomaselt kohe täitsa mõistlikult.
ja
Just! Arusaadavalt on pisut pettumust valmistav, et Eesti 2000ndast aastast saadik kestnud järjestikune tiitlivõistluste medalirida katkes. Samas kolm reaalset medalikandidaati Kanter, Balta, Pahapill, pluss potentsiaalikad noored Iisrael, Iljuštšenko ja Mägi – olgu, Euroopa tasemel, aga siiski – näitab minu meelest pigem kergejõustiku tugevat seisu kui võrrelda näiteks suusatamisega. Seetõttu tüüpiline doom-and-gloom võistlusturistid ja ala kriis jutt nagu näiteks Martinson Õhtulehes pakub, pole minu meelest põhjendatud. Näide:
Jah, muidugi on õige, et Pahapill võinuks talle pakutud medali vastu võtta. Neljas koht ongi jama! Samas mul on küll usku, et Pahapill elus oma 8500 ikkagi ära teeb ja suurvõistluste medali kätte saab. Võin ka kihlvedusid vastu võtta.