Meil ikka kirjutatakse, kuidas Joel Lindpere särab, hiilgab ja õilmitseb USA jalgpalliliigas MLS. Tore. Siin on üks klipp sama liiga mängust, kus mängija suudab väravajoonel olevast pallist mööda lüüa ja seda käega puutuda, nii et värav jääb lugemata. Kas ma tahan sellega midagi öelda? Ei, ausalt ei taha. Beckham ju ka mängis seal liigas ja…
foto: basket.ee
Mõtteid tänasest Rocki-Kalevi poolfinaalist – käisin ise kohal ja oli tõesti tore mäng – kodufännile on ikka tore kui saab vastastele täiega koha kätte näidata. Aga veel:
- Ma ei ole kommentaare lugemas käinud, aga loodan, et Kalevi fännid mõistavad, et tulemus oli täiesti õiglane. Põhiturniiri 1. vs 4., paremad välismaalased, rohkem kogemust ja suur ülekaal korvi all. Oma potentsiaali välja mängides oleks viiest mängust kolm pidanud selged võidud Rockile tulema.
- Esimest korda kui ma näen, et see Ülikooli spordihoone kergejõustikusaal on rahvast täitsa täis (BBL final fouri ajal ma olin kahjuks USAs). Küljetribüün oli juba 45 minutit enne mängu algust täis, korvui taga mõned kohad veel olid. Read More
Ok, see on täiesti uskumatu korvpallimängu lõpp. Kusjuures tegemist ei ole mingi suvalise mänguga, vaid endise Jugoslaavia hirmkõvasid kossuriike ühendava NLB liiga finaalmänguga Zagrebi Cibona (Horvaatia) ja Belgradi Patrizani (Serbia) vahel. Cibona läheb 0,6 sekundit enne lõppu punktiga ette, kuid kahjuks unustavad mehed väljakul rusikate vehkimise kõrval kaitses seista. Ja nii hiivab partizanlane Dusan Kecman keskjoone tagant peale ja saabki lauapõrkega sisse (ja kommentaatorid paistavad ütlevat, et no ei , mäng ju ometi ei käinud. Aga käis!). Ülivalus kaotus, eriti arvestades, et Partizanile oli see neljas järjestikune NLB võit. Lugege lähemal siit.
foto: basket.ee
Hakkan vaatama ja panen siia jooksvaid mõtteid. Fair warning: nimeliselt Rocki toetajana olen see aasta ainult paari mängu vaadanud, ülejäänutel olen jälginud statsi. Aga no Eesti meistrivõistluste poolfinaal! Nüüd läheb ju oluliseks! (keegi võiks mõelda välja iroonia kirjavahemärgi, mis ei oleks lame nagu koolonpee). Read More
Et siis juunisse ei planeeri endale mingit jama keegi, jah?
Ega keegi ju ei uskunud, et Bayern, tiim, kes alagrupis kaks korda Bordeauxlt tappa sai, täna meistrite liiga veerandfinaalis ManUd võidab. Ei uskunud siis, kui punased Münchenis esimese poolaja Rooney väravast juhtisid. Kuigi baierlased lõid kaks väravat, tundus ikkagi, et edu on brittidel – võõrsil löödud värav kirjas, kodus vaja ainult taga null hoida. Ja kui 40ndaks minutiks oli seis 3:0 kirjutas isegi Scott Murray Guardiani mängukommentaaris, et kogu lugu. Twitter oli selleks ajaks Manchesteri-sõprade rõõmust juba punane – kahju, et neist mängu lõpuks enam midagi kuulda polnud.
Igatahes teisel poolajal domineeris Bayern mängu peaaegu pidevalt, mõni kontra välja arvata. Valencia punane kaart ja Robbeni imevärav olid muidugi tipphetked, ent see, kuidas München mängu kontrollis ja palli lükkas, oli ka väga muljetavaldav. Muidugi, kui Messi jälle hulluks läheb, ei võida Barcat keegi. Aga ehk saab vähemalt põnev olema. Igatahes mulle meenus taas, et Bayern on kokku ostnud päris palju sümpaatseid mehi – Lahmi, Ribery, Robbeni, Klose, Altintopi, Olici, kui nimetada.
MM finaalturniiriks ka mõned mõtted kaasa:
Kuigi Rooney siin mängus liiga ei hiilanud, on ta turniiriks ilmselt jonksus. Inglasi seekord CLi poolfinaalides pole, seega saavad rohkem MMi haipimisele keskenduda. Tugev on nende tiim ikkagi ja alagrupp nõrk.
Hollandlased mängisid kõik jälle väga hästi.
Nemeja Vidic on ikka uskumatu kant. “He comes from Serbia, Hell f_ing murder ya!”
Hakkaks see MM juba peale
Jalgpallireklaamide klassika…
… ja tänane päev Read More »