Category Archives: Internet ja tehnika

Sõltuvus?

Bookmark and Share
Also posted in Vaheaeg! | Comments closed

Kividega surnuksloopimise kohasusest

Ajaleht vabandab lugejate ees, vastutaval väljaandjal on siin uuele-töökohal- sisseelamise/kolimise/10xkuulsam-olemisega törtsu kiire olnud ja sellega seoses on kirjutamine pisut unarusse jäänud. Aga me ei jäta teid – ja te ärge siis jätke ka meid!

Igatahes seoses uue töökohaga (“Ringvaade”, argipäeviti kell 19.00 ETVs! Ja internetis! Saatke teemasid!) on pakkuda järgmine lugu: nimelt näitasime eelmisel nädalal oma välisuudiste blokis videot (hoiatus video on tõesti väga jube!) sellest, kuidas Taliban afganistanis ühe naise kividega surnuks loobib.

Eesti Päevaleht üllitas seepeale loo, et televaatajad olid šokeeritud, kus ERRi meedianõunik ütleb sedasi:

„Ringvaate välissõnumite rubriigis kasutatakse rahvusvahelise telepildi uudisvoo lugusid, mis on oma olemuselt enamasti kurioossed, kuid samas on tutvustatud ka neid sündmusi laiast maailmast, mis panevad mõtlema, on sotsiaalselt ning kultuurierisusi tutvustavalt olulised,“ selgitas ERR-i meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur.

„Just viimastele kriteeriumitele see uudislõik vastas,“ lisas ta.

„Videomaterjal oli emotsionaalselt muidugi häiriv ja raske, olgugi fundamendalistlikule islamile omase vägivallaakti sooritamist näidati seal üldiselt ja lähemate detailideta,“ nentis Tõevere-Kaur.

Rahvusringhääling vabandab kõigi ees, keda välissõnum häiris.

Et siis palume vabandust! Oleksime pidanud andma konteksti ja hoiatama ette, et klipp on jube ja selle paigutamine kerglaste uudiste sekka oli tõesti tööõnnetus. Meie enda eetikanõunik jõudis samale järeldusele. Ja täna saates me vabandame kindlasti veel.

Selles mõttes oli mul huumoririkas lugeda EPLi uudistejuhi Kristjan Jõevere väikest tantsu endzone’is, kus muuhulgas läheb käiku all caps:

Pange nüüd tähele. Ma panen tähtsamad kohad suurte tähtedega kirja, et ka kõige tuhmima pilguga ETV toimetaja aru saaks: SELLES VIDEOS TAPETI PÄRISELT ÜHTE INIMEST. See ei olnud „oh sa raisk”, see ei olnud „vau”, see ei olnud „us-kuu-maa-tuu”. See oli päris inimese päris tapmine. Sellise videolõigu näitamiseks peab olema põhjus, TEIL EI OLNUD SEDA. Teie poolemeelne „uudistevalik” ei teinud maailma paremaks, ei pannud inimesi mõtlema ega teinud neid targemaks, ei aidanud araabia naisi. See lõik lihtsalt šokeeris. Kas šokeerimine saab olla riikliku meediakanali ees-märk? Minu meelest küll ei saa.

Tubli, istu, Bonnier!

Ei, ärge nüüd valesti aru saage. Ma (ilmselt sellesama ETVi kõige tuhmima toimetajana, sest ma olen meil ka kõige uuem) ei taha esitleda meid kui sõnavabaduse eest võitlevaid märtreid ja me kindlasti suure heameelega vabandame täna veelkord. Aga samas kui me seda asja arutasime, siis oli ka neid, kes ütlesid, et noh, selline see meie maailm paraku on ja vaataja peaks ka sellest endale aru andma.

Et mis te arvate?

(Nüüd on muidugi koht ka esimeseks: “Autor kajastab loos oma, mitte toimetuse ega rahvusringhäälinu arvamust” (loe: oh-kui-tähtis-ma-olen) märkuseks)

Bookmark and Share
Also posted in Kultuur, Poliitika ja majandus | Comments closed

Top11 automarki lehmanimede järgi

(…leiate artikli lõpus)

Kõvasti viidatakse täna lehmanimede topile siin. Muidugi on lihtne sealt top10 välja kirjutada. Aga meie siin teeme ikkagi uurivat ajakirjandust. Ajaleht.eu luges avalik-õigusliku teenuse korras läbi 3000 esimest nime  ja kirjutas välja need, mis meid rohkem kõditasid (kokku oli nimekirjas üle 7000 nime, mida on pandud 10 või enamale lehmale. JKK lehelt – kui ma nüüd õigesti aru saan – leidsin ka, et üldse on lehmi kokku 86742).

Siin nad on:

Nublu
Niki
Mõmmi
Madonna
Alfa
Panda
Veenus
Tabu
Euro
Viski
Tont
Fanta
Möku
Õlu
Kirp
Aurik
Lõvi
Atu
Ufo
Peki
Rubla
Pupu
Urvik
Erek
Pulli
Mauk
Neeger
Indira

ja boonusena Top11 auto nimega lehma:

Mersu 129
Audi 108
Honda 55
Volga 40
Opel 32
Lada 65
Nissan 23
Volvo 22
Niva 19
Mazda 16
Saab 15
Puudu: Volkswagen, Ford, BMW või Bemm või Bemmi ja Maybach

Bookmark and Share
Also posted in Vaheaeg! | Comments closed

Kuidas politsei Facebookis valvamas käib

Nats vana lugu juba, aga Cracked viitab loole sellest, kuidas politsei (ei, mitte Eestis, vaid USAs) otsib Facebookis alaealiste pilte õllepudelitega ja teeb nende alusel trahvi (seal on 21 alkoholi tarbimise iga ametlikult).

He was among at least eight people who said Wednesday they had been cited for underage drinking based on photos on social networking sites.

“I just can’t believe it. I feel like I’m in a science fiction movie, like they are always watching. When does it end?” Bauer said after court Wednesday.

Nojah, see on USAs. Aga ikkagi. Peale selle vana ‘suur vend valvab sind’ emotsiooni on moraal ka ikkagi vist see, et see joomisea tõstmine üks mõistlik politseiressursi kasutus ei oleks.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Reedesed jäägid

Ehk panen järjest tääbid kinni, millest plaanisin kirjutada

- Guardian kirjutab, et enda lehe täistsuliseks teinud Timesi online versioon kaotas 90% lugejaid. Thebeehive analüüsib numbreid. Moraal on, et lugejate kukkumine oli ettearvatav, aga eriti paljusid inimesi internetisisu eest maksma pole õnnestunud panna. aga Murdoch muidugi üritab edasi.

- EPLis on täna kaks toredat told-you-so lugu: uppumistest (Ilmar Pihlak) sarnaselt mu uppumispaanikalooga (et lihtsalt ujumas käimiste arv on kasvanud ja sellega paraku kasvab ka uppumiste arv, kuigi muidugi peab ettevaatlik olema). Ja ülikooliharidusest, (Mikk Salu) et tasuta haridus pole ehk kõige parem variant – minu lugu siin.

- USA ülemkohtukandidaat Elena Kagan sai komiteest häältega 13-7 edasi (ülemkohtunik määratakse  eluks ajaks, president pakub ta välja ja senat kinnitab). Ainsa vabariiklasena hääletas ta poolt Lindsey Graham. Dana Millbank täpsustab Washington postis. Point siis selles, et kui vanasti eeldati, et president määrab ja kui see pole just ebakompetentne inimene, siis senaatorid ei hääleta vastu ja kandidaadid läksid reeglina ühehäälselt läbi, siis nüüd on vastaspartei senaatorid hakanud vastu põtkima. Ja Graham ütleb, et see pole õige, millega ma olen nõus. Obama, muide, hääletas ise samuti kahe Bushi pakutud kandidaadi – John Robertsi ja Samuel Alito vastu.

Jah, mul on endal ka raske põhjendada, miks see mind huvitab. Aga kui oli Robertsi confirmation hearing, siis ma mäletan, et kuulasin seda peaaegu otsast lõpuni – kolm päeva mingi 8 tundi igaüks. See oli siis aastal 2005.

- 50-aastane Merlene Ottey jooksis omavanuste maailmarekordiks 11,67 ja osaleb Euroopa meistrivõistlustel. Ottey sai oma esimese medali 1980(!) aasta olümpiamängudelt Moskvast ja on vanikm kergejõustiku medalivõitja – 2000 aasta 4×100 teate hõbe Jamaika eest. Alates 2002. esindab Sloveeniat. GILF!

- USA poliitika nädala skandaali Shirley Sherrodi vallandamise-ennistamise loo saate lugeda siit ja kommentaariks saate vaadata Rachel Maddowd.

Visit msnbc.com for breaking news, world news, and news about the economy

Krediit: reddit

Minu kübar, minu kepp, minu märss! Minu folk ootab mind!

Bookmark and Share
Also posted in Poliitika ja majandus, Sport | Comments closed

Kuidas ajakirjanik mõtleb

Ärge minust valesti aru saage, Rooväli on väga hea ajakirjanik ja see oli ju ainult Twitteri asi. Millest hoolimata ma väidan, et meil Eestis on suhtumine vigadesse ikkagi tõrjuv – onlain-meedias näiteks valdavalt parandatakse viga ära ja kustutatakse kõik kommentaarid ära, mis veale viitavad. Siin on, kuidas välismaal seda tehakse – vaadake artikli lõppu.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Delfi tuleb Postimees.ee’le selg ees vastu



Nagu varem kirjutatud on Eesti internetimeedia suur vastasseis Delfi ja Postimees.ee vahel – esimene neist koondab kogu Ekspress grupi netisisu, teine Eesti Meedia oma. Ja kuigi pärast ajutist võitu aprillis läks senine liider Delfi jälle ette, on suvekuudel vahe oluliselt väiksemaks jäänud – kui eelmisel suvel oli Emori andmetel vahe 100 000 (588 vs 477 K), siis viimasel nädalal ca 50 000 (609 vs 562 K). Ehk siis Postimees on võrreldes möödunud aastaga tõusnud rohkem kui Delfi. Neli nädalat tagasi langes vahe isegi alla 35 000.

Huvitav on just võrdlus aastataguse suvega, kus Postimees nii palju võrreldes Delfiga tagasi ei teinud (full disclosure – olin siis just Postimees.ee’st töölt ära tulnud). Aga eks sügisel kui inimesed tööle tagasi tulevad saab selgemaks, kas vahekorrad on tõesti muutunud. Suurem kasutajate kasv tundub igatahes olevat vähemalt Delfil seisma jäänud.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

.ee domeeni told-you-so

.ee domeeni saatusest huvitunutele soovitan soojalt kuulata läbi Kuku raadio reedene saade Vastasseis. Seal on siis Tõnu Samuel ühelt poole ja Jaak Lippmaa ja Marek-Andres Kauts teiselt poolt. Postimehe kokkuvõte on siin.

Saade läheb aeglaselt käima ja mõlemad pooled ei jäta liiga kindlat muljet – Lippmaa ei adresseeri kohe kõiki küsimusi ja Samuel tundub lihtsalt põhjendamatult torssis, aga lõpuks vähemalt minu arust tulevad välja samad asjad, millele ma ise siin viitasin. Et projekt on investeeringute mõttes front-loaded ja see tuleb sealt alla. Ja et me ei saa süüdistada EISi raha tuuripanemises enne, kui raha on reaalselt tuuri pandud ehk siis kui reform on käima läinud ja me saame sihtasutuse aastaaruannet vaadata.

Ja viimane point on see, et kui on välja kuulutatud hind, siis ei saa olla niimoodi, et seda lastakse juba alla – esimene aasta peab ikkagi kõigi käest sama palju raha võtma.

Ma ütlesin eelmise postituse kommentaarides ka, et iseenesest on õige, et internetikogukond mürtsu teeb ja tähelepanu juhib, sest alati võib väita, et riik peaks mingid kulud ka edasipidi kinni maksma, mida ta siiani on teinud. Aga neutraalselt positsioonilt ma ei ole ise leidnud midagi, mis mulle tõestaks, et midagi on väga valesti tehtud. Jah, EIS oleks ilmselt saanud omi asju paremini kommunikeerida, aga midagi kuritahtlikku selles ilmselt ei ole.

Bookmark and Share
Also posted in Poliitika ja majandus | Comments closed

.ee ja pri.ee tasuliseks muutmine ei ole ehk täiesti ebamõistlik

Vastuoluline pealkiri, ah?

Ühesõnaga lugesin läbi:

Lehe pri.ee priiks

Avaliku kirja peaministrile selle kohta, et domeenireform on ebaõnnestunud

Eesti Interneti Sihtasutuse juhi vastused Delfi online intervjuule.

Ja mulje, mis mulle jäi, on siiski see, et see uus domeenikord ei ole täiesti ebamõistlik. Nagu ma aru saan, on üldine idee, nagu ikka, selles, et tasuta lõunaid pole olemas, aga kui nad on juba riigieelarvesse sisse kirjutatud, siis nende äravõtmine põhjustab ikka pahameelt. Ehk siis seni on kulud tasuta jagatud domeenide haldamiseks (igale ettevõttele MTÜle tasuta .ee, eraisikutele tasuta pri.ee) riigieelarvest kinni makstud. Marek-Andres Kauts seletab:

Peaasjalikult .pri.ee domeeni all ajaveebide pidajate poolt on välja käidud soov, et .pri.ee domeen võiks olla tasuta. Pri.ee all on registreerinud küll hulk ajaveebe, kuid samas on seal ka terve hulk kommertssaite, sealhulgas täiskasvanute lehekülgi, mis tähendab, et tegelikkuses ei erine .pri.ee ka registreerijate poolest oluliselt .ee domeenist. pri.ee ja .ee domeenide haldamise kulud on võrdsed. Ka seni ei ole .pri.ee domeen olnud tasuta, vaid selle kulud on olnud võrdsed .ee domeeni haldamise kuludega ja need on makstud kinni riigieelarvest. Riigieelarvest enam domeenindust ei doteerita ja tasuta pri.ee domeeni tähendab seda, et selle maksavad kinni kõik teised .ee domeenide registreerijad.

Ehk siis kui me jätame alles tasuta pri.ee, tähendab see tõenäoliselt seda, et kõigil internetiinimestel tekib oluline mots endale (ja mitte ainult eraisiklikuks kasutamiseks) tasuta domeen soetada – eriti kui .ee eest tuleb rohkem maksta. See viiks pikas perspektiivis ilmselt probleemideni – ettevõtted liiguksid mitte rohkem .ee poole, vaid just rohkem pri.ee’ks ja keegi peaks seal politseinikuks hakkama ja valvet pidama.

Nii et ma kardan, et kuigi inimlikult on arusaadav, et seni tasuta olnud pri.ee lehtede omanikel – eriti kui neil on seal oma isiklik blogi – on põhjendatud ootus, et see aadress jääb neile tasuta, siis lõpuks peaks keegi selle ürituse siiski kinni maksma.

Teine asi, mille üle võrdlemisi palju kurdetakse, ongi .ee domeeni suht kallis hind. Siin on need avaliku pöördumise autorid teinud ka toredat amatöörajakirjanduslikku uurimistööd:

Vastavalt EISi 2009 majandusaasta aruandele oli sihtasutuse asutamiskapital 400 000 EEK millele lisaks võttis sihtasutus 3 000 000 EEK (tähtajaga kuni 5 aastat) suuruse laenu. Lisaks sellele on sihtasutusele ettenähtud 5 999 670 EEK valitsuselt 18 kuulise investeeringuna (Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a korraldus nr. 203). Lihtsate arvutuste tulemina saame kokku üle 9 miljoni krooni suuruse eelarve projekti alustamiseks ja käima lükkamiseks.

Lisaks on EIS kehtestanud registripidajatele tasud

(Allikas: eestiinternet.ee): 10 000 krooni tagastamatu lepingutasu, tagatisdeposiidi 35 000 krooni.

Hetkel (12. juuli kell 14) on EISi veebilehel väljas 20 registripidajat, kes summaarselt on tasunud EISile 200,000 tagastamatut lepingutasu ja 700 000 krooni tagatisdeposiite.

Lisaks peab iga domeeni eest EISile maksma ettemaksuna 285 krooni.http://www.eestiinternet.ee/uudised/esimese-kahe-paeva-jooksul-registreeriti-1329-uut-domeeni/_year/2010 viitab, et esimese kahe päevaga registreeriti 1329 uut domeeni. Seega on saadud tulu 378 765.

Kõik kokku 9 399 670+200 000+700 000+378 765=10 678 435 krooni (~641 478 EUR)

Asjaolu 2: Kulud riistvarale ja tarkvarale 2,460,654 krooni:

Andmed Riigihangete Registrist:

1. Võrguserverid – viitenumber: 117003 – hangitakse Sun SPARC Enterprise T5120 serverid koos paigaldustöödega, maksumus: 198 040 EEK

2. Võrguseadmed – viitenumber: 117000 – hangitakse Juniper ja Check Point tulemüürid, seadmete esmane paigaldus, hooldusteenus ja garantii, maksumus: 518 525 EEK …

3. Kõvakettaseadmed – viitenumber: 116999 – andmemassiivi EMC CLARiiON AX4-5 ja varunduslahenduse EMC AVAMAR hankimine, maksumus: 580 500 EEK

4. Infosüsteemid ja serverid – viitenumber: 116994 – Intel serverite ja virtualiseerimistarkvara hankimine ja paigaldamine, maksumus: 538 000 EEK

5. Tarkvara arendusteenused – viitenumber: 117332 – EIS-i .ee tippdomeeni infosüsteemi arendus – ja tugiteenuse osutamine, maksumus: 625 580 EEK Kokku: 2 460 654 EEK

Asjaolu 3: Domeeni senine omakulu oli 45 krooni aastas

Seni .ee domeene hallanud ja kõik seotud kulud kandnud EENet on oma veebilehel (Allikas: eenet.ee) teatanud, et domeeni registreerimise omakulu on 45 krooni aastas pluss käibemaks. EENeti direktor Mihkel Kraav on väitnud sama intervjuus Õhtulehele (Allikas: ohtuleht.ee). Pole mingit põhjust arvata, et pika kogemusega EENet selles arvamuses eksiks kuuekordselt, kuigi EIS juhtkond on seda väitnud. Veelgi enam, EENet on pakkunud EIS-le kommertsalustel sama teenust raha eest (http://no.spam.ee/~tonu/EENet-EIS.pdf) ning EIS maksis selle alusel EENetile sama teenuse eest 250,000 krooni kuus pluss käibemaks. See teeb aasta kuluks 3 miljonit krooni pluss 600 tuhat käibemaks. Pole põhjust arvata, et EENet reaalselt kulutas rohkem kui EIS maksis.

Asjaolu 4: EIS planeeritud tulud 12,825,000-14,250,000 aastas.

“Arvestuslikult on praegu registreeritud ca 79 300 .ee lõpuga domeeni, kuid pärast reformi registreeritakse Kautsi hinnangul ümber vaid 45-50 000.”

(Allikas: ekspress.eeohtuleht.eeeenet.ee)

Korrutades saadud arvud 285 krooniga, tuleb ülal toodud vahemik 12,825,000-14,250,000 aastas.

Ma tunnistan, et kõike seda lugedes jääb tõesti mulje, et on pisut ebaselge, kuhu see 285 krooni per .ee domeen siis kaob. Aga samas on selge ka, et selline uurimistöö on ikkagi ebapiisav – me saame väita, et asi on liigselt suurte kuludega alles siis, kui me reaalselt sihtasutuse järgmise aasta aruannet vaatame. Ja seda tuleb muidugi kindlasti teha. Aga seni on jutt liigkõrgest hinnast vaid spekulatsioon. Kindlasti ma ei taha uskuda seda, et senine hind – 45 krooni per domeen – saaks olla õige, lehel viidatud artiklis öeldakse ka, et madala hinna põhjus on see, et seni tehti kõiki toiminguid käsitisi.

Lõppkokkuvõttes on ilmselt ikkagi see, et ega see .ee domeen (ja pri.ee koos temaga) kunagi oma hinnalt .eu või .comi-ga konkureerima ei hakka. Ses suhtes ma arvan tuleb ikkagi eesti-lõpulise domeeni tahtjal süda rinfu võtta ja see raha ära maksta – ma seda usun küll, et niipalju me suudame siin riigis silmad lahti hoida, et kui see hind osutub tõesti liiga kõrgeks (teine asi on vist ka see, et projekt on ju front-loaded ehk siis investeeringud tuleb enne teha), siis eks seda siiski korrigeeritakse, mitte ei hakata sihtasutusest (mis on ikkagi mittetulunduslik vorm) raha välja kantima.

Ja kui tõesti ei taha seda raha maksta, siis tõstke oma leht pigem rutem mõne teise aadressi peale ümber ja suunake senine aadress ümber – internetis olevad lingid teie lehele lähevad nii küll kunagi kaotsi, aga ega seda eestikeelset sisu on tegelikult nii vähe, et selle üheksa kuu jooksul, mis ümberkohanemiseks antud on, jõuavad otsingumootorid ennast ümber häälestada küll. Ma olen ka aru saanud, et selle tähtsus, mis TLD/domeen su lehel on, peaks SEO teooria järgi ajas pigem kahanema ja sisu väärtus tõusma. Nii et katastroofi kokkuvõttes siiski ei ole.

Ma räägiks sellel teemal pikemalt, aga meil on Eestis mitmeid minust pädevamaid inimesi, kes selle teema – kuidas oma lehte täpselt ümber tõsta, kui ei taha .ee’sse jääda, loodetavasti üles võtavad.

Nüüd, ühe asjaga ma selles kampaanias oleksin pigemini nõus: et Eestil kui müütilisel e-riigil võiks tegelikult kõik sellised riiklikud e-lahendused olla kodanikele paremad kui mujal. Et selles mõttes see üldine idee anda igale kodanikule taotluse peale üks pri.ee (või ka .ee) domeen tasuta ja maksta vahe riigieelarvest kinni, oleks tegelikult tore. Aga see vajab ilmselt:

a) täpsemalt välja töötatud plaani (ID-kaardiga autentimine, kuidas ja kus see täpselt toimub, arvutus, et mis selle kulud on).
b) vabamat eelarvelist õhkkonda, kui meil praegu on

Loodame, et see kunagi kohale jõuab. Mina plaanin igatahes ajaleht.ee ka endale taotleda – muidugi kui see peaks Postimehe käest vabanema. Aga kui ei vabane, siis ma arvan, et suurt häda sellest ka ei tule.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Tagged | Comments closed

Reddit küsis kasutajatelt raha, edukalt

Internetiäri suur mäng käib kahes etapis:

a) mõtled välja, kuidas saada palju kasutajaid
b) mõtled välja, kuidas need kasutajad rahaks teha

Etapp B on enamasti raske, kuigi mõned suured (Google, Facebook) on sellega hakkama saanud ja mõned edumeelsed väikesed (37signals) on seda meelt, et tasuta asjade äraandmine tuleks ära lõpetada. Aga üldine trend on ikkagi see, et inimene tahab internetis teha midagi tasuta (kuulake Chris Andersoni).

Ja selle tasuta tahtmise tulemus on paratamatult see, et ettevõtted, kellel on palju kasutajaid, kuid kes ei suuda välja mõelda, kuidas neid rahaks teha, jooksevad rahast tühjaks ja peavad poe kinni panema.  Siin on ilus graafiline näide sellest – Meg Pickard uuris järgi, et kui palju ühel 2005 aasta pildile sattunud haibitud web 2.0 ettevõtetest veel alles on. Punased ristid on siis pankrotti läinud ja rohelised ringid need, kes on olnud edukad.

Üks mudel, mida internetiettevõtete monetiseerimiseks kasutatakse, on freemium, kus siis osa teenusest antakse ära tasuta ja väiksema osa kasutajate käest küsitakse täiendavate teenuste eest raha (Flickr, Vimeo jne). Mashable kirjutab, et popp lingijagamiskeskkond Reddit hakkas ka seda kasutama, kusjuures “täiendav teenus” oli ainult väike märk, mille kasutajad said oma profiili külge panna. Redditi poisid ise kirjutavad, et see asi oli edukas.

Muidugi, Reddit ei ole päris tüüpiline ettevõte (lugege sedasama blogipostitust või eelmist, millega nad selle Reddit Gold programmi välja kuulutasid), neil on lai ja hästi pühendunud, spetsiifiliste omadustega kasutajabaas, kes teenusest tõeliselt hästi arvab. Aga ikkagi sõnum siin on minu arust see, et kui oma kasutajatega hästi läbi saada ja neile tõeliselt väärtuslikku teenust pakkuda, siis saab nende käest raha küsida küll, isegi kui selle raha eest midagi täiendavat juurde ei saa. Wikipedia töötab ju samamoodi – kuigi mittetulunduslikel alustel.

Minu enda jaoks on see huvitav muidugi muuhulgas ka seepärast, et seda ajalehevärki tehes (aga ka kogu internetimeedias laiemalt) tuleb varem või hiljem küsida sedasama küsimust, et kust hakkab tulema raha. Sisutootmises on ka selliseid näiteid , kus samuti väikesele hulgale tõelistele fännidele pakutakse raha eest täiendavaid tooteid. Nii et teoorias on see võimalik küll.

Ainult et enne peab see praegune sisu sügavamaks muutuma.

Ma olen neid mõlemaid asju enne ka viidanud, aga veelkord kaks näidet seda tüüpi sisust, mis minuarust teeb redditi eriti ägedaks.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Päeva lugemisvara 2010-07-09

  • See mees on mu jumal: http://bit.ly/azVJOD
  • Sakslased tahaks poolfinaali õigesti ennustanud kaheksajalg Pauli nahka panna. Reetur! http://bit.ly/bop18S
  • Ma ei tea, kas see asjast kõrvalseisjale arusaadav on, aga LeBron Jamesi tuleviku kohta soovitan lugeda Bill Simmonsit http://es.pn/94gGjd
  • Here we go: LeBronathon hakkas peale. Kõik allikad ütlevad, et Miami. Peale Mark Cubani:http://bit.ly/9S9oyh
  • Eh, ongi Miami
  • Emotsioon USAst on,et Clevelandist on kahju. Linna kolme profitiimi viimane tiitel:1964, Cavs pole kunagi võitnud. Ega mul nuga seljas ole?
  • Viimane LeBroni asi:Cavaliersi omaniku Dan Gilberti kiri tiimi fännidele. Font on comic sans ja all caps läheb ka käiku http://bit.ly/9KxJcz

Powered by Twitter Tools

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Natuke tõsisem viraalvideo

Ok, tore oleks, kui te vaataks seda järgmist videot ilma sellest midagi teadmata:

Tegelt on ju päris hea? Aga nüüd kui te teate, et see on filmitud Iisraeli vägede okupeeritud Hebroni linnas Jordani jõe läänekaldal ja need ongi päris sõdurid?

Noh, nagu kõigi Iisraeli-Palestina asjadega on see, et olenevalt mis maailmas sa elad, on reaktsioon diametraalselt vastupidine. Iisraelis on üldine seisukoht, et poisid tegid sõjaväes vähe pulli ja see inimlikustab neid ja las siis olla. Ja Palestina pooldajate arvamus on, et okupatsiooniväe poolt on selline käitumine solvav – näiteks viimase nädala kõige popim YouTube video – seesama, mis siin lehel, aga kommentaaridega , on pealkirjastatud: “It’s easy to laugh at the occupation when you’re the oppressor (and a douchebag)”. Ja siis on muidugi vandenõuteoreetikud, kes arvavad, et see on kõik Iisraeli infotehnoloogide istutatud kaval trikk.

New York Times siin kirjutab pikemalt ja viitab ka mõnedele eeskujudele, näiteks sellele Afganistanis tehtud USA sõdurite videole.

Ahjaa, et mis ma ise arvan? Ma arvan, et poistest on kahju – amatöörfilmi ja sketšikomöödia tegemine on alati tore ja paraku tehakse neile nad sõjaväes nüüd selle algatuse eest korralikult tuupi (metafoori mõttes). Konflikti lahendamisele sellel muidugi ühte ega teistpidi mõju ei ole. Selleks on ainus lootus ikkagi läbi mõlema kogukonna liidrite toetatud rahuläbirääkimiste, mille uuesti avamiseks pisikesi samme viimasel ajal justkui oleks tehtud.

Bookmark and Share
Also posted in Poliitika ja majandus | Tagged , | Comments closed

Kaks täiesti absurdset tsitaati Postimehest

Suvel vist keegi lehti ei loe? Või ma ei tea, ma ei oska neid järgmisi tsitaate kuidagi teistmoodi seletada.

Peep Pahv artiklis sellest, miks jalgpalli pole videokordusi vaja:

Mõnikord tekitab see [kohtunike vead] küll ebaõiglust ja rohkeid vaidlusi, kuid käib mängu juurde ja lisab etendusele – mida muud üks jalgpallimatš siis on – ootamatust ja omapärast vürtsi. See on ka üks peamisi põhjusi, miks seda mängu armastatakse.

Ei, see, et kohtunikud teevad valesid otsuseid ei ole üks peamisi põhjuseid, miks inimesed jalgpalli armastavad!

Hanno Pevkur artiklis sellest, miks noored joovad.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib põhjust otsida sellest, et riigi ja tervisekaitsjate tähelepanuta on jäänud viimastel aastatel hüppelisi arenguid teinud sotsiaalne meedia – näiteks Orkut ja Facebook.

«Kui Facebookis on kokteilide retseptid kõik olemas ja neid riputab sinna alkoholitööstus ise, on see valdkond ikka veel täiesti reguleerimata,» rääkis ta.

Ei, noored ei joo seepärast, et nad internetist kokteilide retsepte leiavad!

Mõtlesin, et võiks neid asju ju põhjalikumalt ümber lükata või isegi teha  vennasblogisse Demakook ka postitus, et noh, ilma tõestuseta väited ja nii. Aga vist ei ole asi seda väärt. Kes see neid blogisid suvel ikka loeb.

Bookmark and Share
Also posted in Poliitika ja majandus, Sport | Tagged , | Comments closed

Hauast tagasi!

Sõbrad tegid vahepeal siinsele väljaandele toreda ülalpoolse bänneri. Ja selle valguses võiks ju dramaatiliselt teatada, et rõõmustage ja kiitke oma issandat, Ajaleht.eu on hauast tagasi (zombihäälel: “Ajusid! Andke mulle ajusid”). Aga, noh, kui ma päris aus olen, siis midagi nii dramaatilist muidugi ei ole. Miks ma siis paar nädalat midagi ei kirjutanud? Kaks põhjust:

1. Mulle ei meeldi lahmida
Olime ajaleheneiuga reisil Kopenhagenis ja sinna otsa tuli kohe jaanipäev ja mõned pulmaüritused. Ja mulle meeldib töötada nii, et ma tunnen, et ma olen asjade suhtes, millest ma kirjutan, pumba juures selles mõttes, et ma jõuan nendega piisavalt kursis olla, mitte ei lahmi mingeid suvalisi arvamusi välja lihtsalt sellepärast, et on kohustus mingi ruum ära täita (rangelt võttes seda kohustust ju ka ei ole). Seepärast ei tahtnud näiteks enne kaheksandikfinaalide algust pikemalt jalgpallist kirjutada – polnud kõiki meeskondi mängimaski näinud – ja teiste asjadega on ka nii, et kui ei loe päevas oma 300 jälgitavaga Twitterit ja 107 RSS söödet ja Eesti ja välismaa lehti, siis on kohe see tunne, et magan midagi maha ja ütlen midagi erakordset lolli.

Ei, ma saan aru, et tegelikult ma loen liiga palju ja kirjutan liiga vähe. Aga ma veel töötan nende asjade parlanksi ajamise kallal ja lihtsalt tunde pealt lahmima hakata (“Keskerakond pakub jälle astmelist tulumaksu. See on nõme.”) ei tundunud siiras. ja ma lubasin ju, et Ajalehte ma kirjutan siiralt seda, mida ma siiralt usun ja tahan öelda.

2. Ma ei viitsind ja midagi ei toimund
Eksju

Mis siis edasi? Noh, täna, näete, olen vara üleval ja järelkirjutan asju, mis RSSi lugedes silma jäävad. Aga üldiselt on see, et suvi-hapukurk on pihta hakanud ja näeb, millise tihedusega siin õnnestub panema hakata, parem ei luba, et iga päev oleks midagi, millest rääkida. Aga vot sügisel… :)

Vaatame-helistame.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Comments closed

Nelja miljoni krooni idee eestimaisest internetiturundusest

Sain Facebookis kutse liituda lehe 2010.ee fännidega. Käisin lehel ja tuli kohe väga tuttav tunne – 2005 alustatud Million Dollar Homepage tuli meelde. Kes veel ei tea, siis selle lugu oli niimoodi, et üks tudeng otsustas müüa 1000×1000 pikslit ruudu maha hinnaga dollar/piksel. Ja teenida siis sellest miljon dollarit, mis tal ka õnnestus. Seal 2010.ee on sisuliselt sama idee – ainult et seal müüakse Eesti kaarti – hinnaga 2010 krooni ruut (plusskäibemaks). Lugesin ka terve lehe läbi ja KKKst leidsin, et “projekti autor ja eestvedaja on Tarmo Põkka”. Hüva, Tarmo, ajaleht.eu’lon sulle viis nõuannet: Read More »

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Tagged | Comments closed

Seks

See lugu on eksperiment. Vaatame, kui palju selline pealkiri blog.tr.ee‘st siis suvalisi inimesi sisse toob – seks müüb lipukirja all. Tulemused homme. Aga et lugejad ennast pettununa ei tunneks, siis viitan kahele seksiga seotud loole eile õhtust. Ma hoiatan, kumbki neist pole eriti ilus ega hea. Nii et parem ärge nendele linkidele klikkige.

Päriselt ka!

Üks

Kaks

Bookmark and Share
Also posted in Vaheaeg! | Tagged | Comments closed

Reformierakond laieneb võrkturunduse meetoditega

Gerd avaldab oma blogis Reformierakonna laienemiskampaania erakonnasisesese mootori. Lühidalt kokkuvõttes on aktsiooni sisu see, et praegused RE liikmed, kes toovad uusi liitujaid, saavad erakonnalt nänni – särke, tasuta üritusi, liikmemaksuvabastus jne. Kõige edukam värbaja saab kongressil kuldorava. Read More »

Bookmark and Share
Also posted in Poliitika ja majandus | Tagged | Comments closed

Trikid, kuidas elus lihtsamalt läbi saada

Redditis on lugu sellest, millised on päriselu petukoodid. Väga hariv materjal, mis täieneb kommenteerijate pointidega. Paar näidet:

When you have forgotten someones name, simply say : “I’m sorry, but what was your name one more time.” They may act offended, but when they give you there first name you simply reply “No, I meant your last name.” (more socially acceptable to forget). Bingo. First and last names.

Can’t find your car in a parking lot? hitting the lock button trying to get it to beep? Extend the distance of key-less entry by putting the key under your chin. The signal will resonate in your skull increasing the range dramatically. I swear to god this works, and I’m told it’s safe because the radiation is non-ionizing.

Ülejäänut võite ise lugeda, aga kommentaarid on ka väga harivad. Kui teil just on tund aega oma päevast nende alla panna nagu mul just kulus.

Cut negative people out of your life.
foomp
Pro tip: Use a machete
ja

If you have crushing chest pain, call 911 first. Then chew some aspirin. I work in cardiology.

fuwhereisfu
Then ask someone to help get the anvil off your chest. I work at ACME.

Emerson3381
If you see someone with an anvil on their chest, don’t help; they want to eat you. Beep at them and run away. I am a roadrunner.

ja

Lift yourself a little off the toilet if noise is a concern and you’re having a particularly gaseous bowel movement. The volume will decrease at least 50-60%.

Poromenos
Just spread your buttcheeks, the volume will reduce to a low whine.

See Reddit on üldse kuidagi tore koht, kommentaarid on intelligentsed ja puha.

Bookmark and Share
Posted in Internet ja tehnika | Tagged | Comments closed

Iga ajakirjaniku märg unelm…

… on kord elus kirjutada sellise liidiga lugu nagu see siin:

The Brevard County doctor who was arrested for groping a woman while dressed as Captain America with a burrito in his pants will not go to jail.

Bookmark and Share
Also posted in Vaheaeg! | Comments closed

Eurovisiooni poolfinaali liveblog


Testime MM finaalturniiri tarbeks Cover It Live tarkvara. Kommentaarid o oodatud, pange need siiasamma kasti. Alustame siis 10st. Ja et oleks lõbusam, panen siia ka tänase joomismängu reeglid:

Võta lonks jooki, kui laulus on:
- sõna ‘armastus’
- modulatsioon (kui sa ei tea, mis on modulatsioon, uuri, kas seltskonnas on keegi, kes teab. Temast saab siis modulatsioonikunn, kelle märguande peale tuleb juua. Kui keegi ei tea, jooge siis, kui refrään teist korda lõppeb)
- kostüüm, mida normaalne inimene kunagi selga ei paneks (iga laval oleva kostümi eest üks lonks)
- kõrvarõnga või vuntsidega mees
- korpulentne naine
- tuulemasin või tulevärk

Bookmark and Share
Also posted in Kultuur | Tagged | Comments closed