Märt Rask rääkis Riigikogule, et meil ja mujal maailmas karistatakse liiga palju. ”
Tihti puudub põhjuslik seos karistusõigusliku reageerimise ja sotsiaalse probleemi lahendamise vahel. Inimeste sotsiaalseid hoiakuid ja käitumismustreid ei saa mõjutada karistusõiguse kohaldamisega, vaid selleks tuleb kasutada muid, konkreetse eesmärgi saavutamiseks mõeldud vahendeid. Eeskätt kodust kasvatust ja haridussüsteemi. Read More
Näide USAst: kopiraiter ostis Google märksõnareklaami, mis oli seotud nende reklaamibüroo juhtide nimedega, kuhu ta tahtis tööle saada. Ja kui need siis ennast guugeldasid (ei, ega me pole seda ju kunagi teinud), nägid nad reklaami ja poiss saigi tööd. Eelarve: kuus dollarit. Mashable kirjutab pikemalt.
Ma vaatan, et märksõna Olav Osolin on näitkes täitsa vaba veel. Kiirustage!
Kallid Ajaleht.eu lugejad! Palun vabandust, eksitasin teid pealkirjaga. Asja point on selline Facebookist leitud fakt:
Meil käisid täna koolis Kadri Simson, Marika Tuus ja Lauri Laasi. Pidid pärast õpilastele ajupesu tegemist õpetajatega kohtuma. Kaks minutit enne kohtumist ujutas sitamaja pott puhkeruumi üle. Jee!
Miks ma sellest kirjutada tahtsin, oli see, et eile avaldas Elu24 loo pealkirjaga “Alari Kivisaarele löödi nuga kõrri“. Read More
Sest minu arvamused ei mahtunud enam minu sisse ära.
Sest ega ma peale kirjutamise oma käte, mõtete ja ajaga midagi paremat teha ei oska.
Sest eestikeelses internetis on väga palju kohti, mis edastavad uudiseid ehk vastavad küsimusele: „Mis juhtus“ (Postimees.ee, Delfi, EPL, ERR, BNS, Õhtuleht, jne, kusjuures kõigi nende sisu on päeva jooksul üle 50% ulatuses sama). Aga minu meelest on väga vähe neid, kes järjepidevalt, siiralt ja sisukalt vastaks küsimusele: „Mida see tähendab“, ehk edastaks arvamust.
Sest blogimine on tee noorte ja mõjutatavate neiude südamesse. Onju? Read More
Pange video heliga käima enne kui lugema hakkate!
Kirjutasin eile, et Google Androidi opsüsteem mobiilidele hakkab Apple iPhone oma käest juhtpositsiooni ära võtma. Et see uudis oli eile suur, andis Apple juba ka informatsioonilise vastulöögi, siin on, mis nende esindaja Reutersile rääkis: Read More
Selle nädala suurem tehnikauudis USAst on see, et Google loodud Androidi operatsioonisüsteem hakkab iPhone omale kohta kätte näitama. Uuringufirma NPD teatab, et esimeses kvartalis müüdi Androidiga telefone esmakordselt rohkem kui iPhone opsüsteemiga (Blackberrysid tootvale RIM opsüsteemile jäävad mõlemad alla). Miks see nii on? Viimane uus iPhone (3GS) tuli välja eelmisel suvel, Androidiga telefone on aga kümneid. Lisaks on Apple piiranud iPhone vaid AT&T võrgus kasutamiseks (samamoodi nagu Eestis müüb seda vaid EMT), Androidi masinaid aga tehakse kõigile võrkudele. Read More
Istun Tartus, Eesti Väitlusseltsi ühetoalises kontoris vana Kaubamaja majas ja teen tööd. Koputus uksele, sisse astuvad smart casual riietuses neiu ja noormees (suure pingutusega eemaldasin nende kirjeldusest ühe solvava epiteedi).
Nemad (reipalt): Kas teie olete siin juhataja
Mina: Jah
Nemad: Me tahaksime teile rääkida LHV teisest pensionisambast, kas teil muidu on teine pensionisammas tehtud?
Mina: (moraalsest üleolekust tuleneva rahuliku ülbusega hääles): Nii et te tulete kallil tööajal mulle isiklikku pensionisammast müüma? Kas teil häbi ei ole? Võtke teadmiseks, et sellise käitumise peale ma mitte ainult ei kavatse teid kuulata, vaid garanteerin, et ma ei osta kunagi LHV teist pensionisammast ja annan ka oma sõpradele kõigi minu käsutuses olevate kanalite kaudu teada, et minu arvates ei peaks nad seda tegema. Ja nüüd: te märkasite ilmselt, kus on kontori uks, kui te sealt ilma luba küsimata sisse pressisite, pange see enda järelt ilusti kinni.
Head päeva teile.
Nemad(vabandavalt): Aga härra…
Mina: Head päeva teile!
Või noh, seda ma oleksin ju võinud öelda.
Mis tegelikult juhtus:
Mina (lamba häälega): Eee, te tahate vist, et ma tooksin oma pensioni LHVsse? Aga äkki teil on mulle selle kohta saata materjali? Ma olen selle peale mõelnud küll…
Nemad: Muidugi, andke meile oma meiliaadress ja me paneme selle kirja teile täna teele
Mina: Kajar punkt Kase…
Nemad: Kaja punkt…
Mina: Kajar
Nemad: Kalal
Mina(juba pisut nõudlikult): Kajar
Nemad: ahah, Kajar
Mina: punkt kase ätt debate punkt ee
Nemad: Tore, oodake meie kirja
Mina: Suur tänu teile (what?)
Nemad: (uksest välja)
Mina: (kolaki! peaga vastu lauda)
Mis ma tahan öelda: tänapäeva turundusstandardite, kus märksõnaks on permisson marketing, ehk turundamine neile, kellelt on enne luba küsitud, on selline inimspämm ikka vist pigem halb. Sest juba e-kirja, või, hoidku, SMSi saatmist peetakse inimese privaatsesse ruumi tungimiseks, siis see isiklikult uksest sisse trügimine miskipärast mind päris šokeeris (full disclosure: olin just joonud kaks tassi liiga kanget kohvi). Hakka või kontori ust lukku keerama, sekretäri selliste uususukuulutajatega võitlemiseks ei jaksa ju palgata.
Märkus: ma ei tea, kas tegemist on LHV poolt ette antud turundusjuhistega või näitasid noored müügiinimesed ise initsiatiivi üles. Aga nende nägudelt suurt enesekindlust ausalt öeldes ei peegeldunud, et kui keegi oli neile sellise tegutsemiskäsu andnud, siis ma nende ees vabandaks.
Gizmodo
Mõtlesin enne juba kadunud uue iPhone saagast kirjutada, aga tundus, et see kõik oleks üks mõttetu applebashing. Aga viimane asi, mis juhtus, on juba põnev ja seostub ka uue meedia ja allikakaitsega, nii et ma ikkagi kirjutan. Read More
Kirjutasin eelmisel nädalal PMi sabatõstmisest sellel puhul, et esimest korda läks Postimees.ee Delfist lugejate arvu poolest mööda. See nädal on jälle jõuvahekorra vanal tasemel paika pannud: näete pildilt ka, et kui Delfi on 786 000 unikaalse lugeja juures, siis PM langes tagasi 678 000 peale. Ehk siis kõik on jälle vanamoodi.
Postimees.ee läks Delfist mööda!
Priit Pullerits kirjutab Postimehes endasabatõstvas loo (kahjuks Postimees plussis, aga point on, et tellijate arv kasvab), mille lõppu on peidetud selline kullatera: “Viimasel aastal on jõudsalt arenenud postimees.ee, mille infoportaale külastas Emori andmetel eelmisel nädalal ajaloos esimest korda rohkem inimesi kui Delfi Eesti portaale – vastavalt 744 769 ja 727 319.”
Siin on Emori graafik (Emori vastav tööriist on, muide, äge. ). Ja tõesti, kuigi PM on aasta aega ca 100 000 taga olnud, siis eelmine nädal tehti otsustav samm ja mindi mööda. Aga miks siis sellest rohkem kära pole tehtud?
Anu Saagimi rinnad viisid Postimehe tippu. Väide on siis selles, et Anu Saagimi sünnipäeva tähistava galerii (ma ei saa aru, kas see peaks olema see või see(NSFW, Nõia Intsu peenis!)) põhikülastajad olid soomlased, kes lõid numbri kunstlikult üles. Mis on muidugi väga võimalik, sellist tõusu oleks muidu raske põhjendada, eks järgmine nädal paneb numbrid paika.
Ma tausta mõttes selgitan natuke, mida see kõik tähendab ka. emor mõõdab seda, kui palju arvuteid mõnel lehel nädala jooksul täpselt käib. Number on oluline selle pärast, et seda kasutatakse peamise argumendina reklamaimüügist ja nii Postimees.ee kui Delfi sissetulek tulebki reklaamist. Täna on Eesti turul siis seis selline, et neti.ee on 100 000 peal, delfi ca 700 000 ja Postimees 600 000. Kusjuures Postimehe ja Delfi rankingusse lähevad sisse kõik nende alamportaalid, Postimehe puhul siis E24, Elu24, Eesti Meedia maakonnalehed, Delfi puhul Eesti Ekspress, Maaleht, aga näiteks mitte Eesti Päevaleht.
(Põhjus nr26, miks ma hakkasin blogima: kirjutasin just siia NSFW, Nõia Intsu peenis!)
(full disclosure: töötasin umbes aastajagu Postimees.ees)
Tänapäeva intelligentide seas popp suurimaid võrguveljaandeid kottida. Noh et kollane ja mõttetu ja kõik need teised asjad. Stiilinäide Daniel Vaarikult Memokraadist:
“Selles mõttes on Postimehes töötavatel ajakirjanikel hea kergendatult hingata, et tõepoolest, kui Postimees.ee on selline väljaanne, mis avaldab valimatult kommertsmatejrali(sic!), pornograafiat ning teeb faktivigu, siis nende mainet see eriti puuduta, nemad töötavad kvaliteetajalehes, mille ajalugu ulatub 19. sajandisse.”
Mumeelest on see üks pisut mõttetu tegevus, inglise keeles on selle kohta väljend shooting fish in a barrel. Tõesti, Postimees.ee ja eriti Elu24 on kollasemad kui päris Postimees ja päris Postimees jälle on kollasem kui Nütt ja Fazz. Ja noorus on hukas, sest keegi ei loe enam raamatuid. Häda!
Miks see kurtmine siis mõttetu on? Esiteks sa saad seda, mille eest maksad
Lugeja maksab täna online väljaandele, näiteks Postimees.ee le uudiste lugemise eest täpselt 0 krooni. Ei, ma ei taha sellega öelda, et see on vabandus, miks ajakirjanikud võivad täiega ülejala lasta ja vigu teha. Aga keegi peab selle asja ikkagi kinni maksma, ka Postimees.ee s töötavad ju inimesed, kes tahavad palka saada ning lehe ülalpidamine, kuigi vähemkulukas kui paberile trükkimine, maksab samuti midagi. Täna taob kogu selle ürituse kinni reklaamiandja. Mis tähendab ka, et kogu Postimees.ee lojaalsus on eeskätt reklaamiandjale (paberlehe puhul on asi laias laastus 50-50 – pool rahast tuleb lugejatelt ja pool tellimustest). Kvaliteetajakirjanduse tegemiseks pole selline olukord paraku eriti hea, ma ei suuda küll tuua ühtegi näidet, kus puhtalt reklaamiraha eest midagi väga kvaliteetset suudetaks teha (AK vs Reporter jne). Sest reklaamiandja huvi on reeglina saada võimalikult palju silmapaare ja lehe ülesanne on neile võimalikult mitu korda reklaame näidata. Ehk siis tulevad lühikesed ja pealiskaudsed lood, mis meelitavad endale klikkima. Muidugi, sama probleem – kas reklaamirahast ei piisa või läheb sisu kollaseks – painab muu maailma veebiajakirjandust ka ja head lahendust pole veel välja mõeldud. Aga ma kardan küll, et kuni ei teki
a) selget arusaama, et kvaliteetse ajakirjanduse eest tuleb maksta ja
b) töötavat tehnilist lahendust, kuidas seda teha
midagi paremaks ei lähe.
Teiseks see, mida sa saad pole päris nii halb. Ma räägin Postimees.ee st, sest ma seda tunnen lihtsalt kõige paremini. Postimees.ee sisu 80% ulatuses iga päev (jooksvad päeva, välis, majandus ja spordiuudised) on sama, mis ERRi uudistel, Delfil, EPLil (kui seal oli veel online toimetus) või BNSil. Sisuliselt on see tasuta uudisteagentuuri sisu, mille input päeva jooksul paratamatult tulebki pressiteadetest ja ette teada ürituste sisukirjeldustest. Ajakirjanikult, kes peab oma 8tunnise tööpäeva jooksul kümmekond lugu üllitama ei saa paraku nõuda ülemäärast analüüsi või süvenemist, selleks ei jätku puhtfüüsiliselt aega. Aga oma eesmärgi – tuua inimesteni värskemaid uudised – sama asja, mida teevad raadio, õhtused teleuudised ja uudisteagentuurid, ma usun, ei täida Postimees.ee kindlasti halvemini, pigem, tänu suuremale tööl olevate inimeste arvule isegi paremini.
Engadget kirjutab, et Google läks oma Nexus ühe tegemist kõigepealt paluma Sony-Ericssonilt, aga viimased ei tahtnud olla kellegi alltöövõtja. Naljakas lugu, ega see Google pole ju suur ja kuulus ega midagi. Ma küll arvan, et põhimõtteliselt oli see vale valik, ega Sonyl ja Googlel pole isegi väga palju konkureerivaid huvisid. Aga noh, mis häda Ericssonil edasi kiratseda ja vaikselt oma Androidi telefoni kallal nokitseda.
Mul vahepeal oli suur kiusatus Ericssoni juurde tagasi pöörduda – esimesed neli telefoni mul olid nende toodetud, siis võtsin näitude järgi Nokia, aga kuni nad uniform laadijat ja 3,5mm kõrvaklapiauku ei pane oma pillidele jääb see ära.
Mis siis nüüd? Miks see blogipisik jälle on peale tulnud?
Noh, kaks põhjust.
Esiteks (cue Rocky treeningmontaaži theme) oleks vaja trenni teha. Minu haridus ja muidu oskused ka kardetavasti tingivad, et tulevases elus tuleb ühel või teisel kujul kirjutamisega läbi ajada. Ja kirjutamisega on nagu peaaegu kõigi teiste asjadega – kui trenni ei tee, lähed ropult rooste. Seega eesmärk oleks igast päevast 1-2 tundi kirjutamise jaoks kõrvale panna, et jälle rütmi sisse saada.
Teiseks on see, et oma diasporaalisi huvisid ja mõtteid kusagile maha saada. Viimastest aastatest on ausalt öeldes jäänud selline tunne, et ei teagi, mida ma siis nüüd mõtlesin ja arvasin. Vanasti sai kirjutatud nagu rohkem e-kirju (heh, vanasti), aga tänapäeval pole seda ka, ainult üks instant messaging, millest nagu läbivat väärtust on raske leida. Nii et mingit ajaloolisuse jäädvustamise mõtet kannab see üritus ka.
Eelnevast tulenevalt on plaan kirjutada:
- kiiresti ehk väikeste parandustega ja rohkem stream-of-conciousness tüüpi asju
- siiralt ehk neid emotsioone-mõtteid, mis seest tulevad, kindlasti eelmise kolme päeva omadega täiesti vastuollu minevaid
- tüütus, ülemetaforiseerivas, üleallitereerivas, ülelauseidpikendavas ja üleinglisekeelseidväljendeidkasutavas stiilis.
Ja kui see kahe päeva-nädala-kuu pärast pooleli jääb, siis ma ütlen, et nii oligi plaanis.
Sääskpokalüpsis!
Sääskpokalüpsis on meid tabanud! Lehed ja tele ja kõik sotsvõrgud on sääsevastast juttu täis. Sel aastal on need loodusnähtused olnud inimestele eriti teravad – kõigi asjadega on nii, et see jõuab pärale, siis on tükk paanikat selle üle, et vaat kui õudne ja siis kurdetakse jupp aega, et küll virisetakse nende asjade üle palju. Lumeuputus, külmalaine, üleujutus, sääseküllus jne. Read More »